Jõuergonoomika

Jõuergonoomika on ergonoomika valdkond, mis käsitleb inimese anatoomiat ja mõningaid antropomeetrilisi, füsioloogilisi ja biomehaanilisi omadusi, kui need on seotud füüsilise tegevusega.[1]

Jõuergonoomilisi omadusi kasutatakse laialdaselt nii tarbekaupade kui ka tööstustoodete kujundamisel. Meditsiinivaldkonnas on jõuergonoomika oluline eriti neile, kellel esineb teatud füsioloogilisi vaevusi või on diagnoositud teatud haigused, näiteks artriit (nii krooniline kui ka äge) või karpaalkanali sündroom. Neid, kellel neid haigusi pole, avalduv pinge ei mõjuta, kuid võib tekitada valu või muuta seadme kasutuskõlbmatuks neile, kes põevad teatud haigusi. Selliste vaevuste ennetamiseks ja pingest tuleneva kroonilise valu ravimiseks kasutatakse mitmeid ergonoomiliselt kavandatud tooteid.

Levinud kutsehaigused on luu- ja lihaskonna haigused. Tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevused põhjustavad püsivat valu, funktsionaalse võimekuse vähenemist ja töövõimetust. Nende diagnoosimine on keeruline, sest need põhinevad peamiselt kaebustel valu ja muude sümptomite kohta. [2]. Teatud töökohad või töötingimused põhjustavad töötajatel suurel määral kaebusi ülepinge, lokaliseeritud väsimuse, ebamugavustunde või valu pärast, mis ei kao ka peale öist puhkust. Sellised töökohad hõlmavad tihti tegevusi, mis on üksluised ja kus on vaja rakendada jõudu; korduvaid, raskeid või üle pea tõstmisi; ebaloomulikke tööasendeid või vibreerivate seadmete kasutamist.[3] Tööohutuse ja -tervishoiu ametkond on leidnud märkimisväärseid tõendeid selle kohta, et ergonoomikaprogrammid võivad vähendada töötajate ravikulutusi, suurendada tootlikkust ja vähendada kaadrivoolavust. [4] Seepärast on oluline koguda informatsiooni problemaatiliste töötingimuste väljaselgitamiseks ja kasutada selleks haiguslugusid, meditsiinilisi andmeid ja tööanalüüse. [3]

Viited muuda

  1. International Ergonomics Association. "What is ergonomics". Originaali arhiivikoopia seisuga 25.04.2018. Vaadatud 8.04.2018.
  2. Isabel A P Walsh; Jorge Oishi; Helenice J C Gil Coury (2008). Clinical and functional aspects of work-related musculoskeletal disorders among active workers.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  3. 3,0 3,1 "Workplace Ergonomics: NIOSH Provides Steps to Minimize Musculoskeletal Disorders". Originaali arhiivikoopia seisuga 23.07.2018. Vaadatud 8.04.2018.
  4. Charles N. Jeffress (2000). Biodynamics and Ergonomics Symposium.