Jõhv-stepirohi

Jõhv-stepirohi (Stipa tenuissima) on kõrreline, mida kasvatatakse dekoratiivsel eesmärgil. Taim on kiirekasvuline ning moodustab kuni 60 cm kõrguseid puhmaid.

Jõhv-stepirohu puhmad

Kirjeldus

Jõhv-stepirohi võib olla nii igihaljas kui heitleheline taim, olenevalt kliimast. Taime lehed on pikad ja lineaarsed, tihti volditud või kaarduvad. Suvel ning sügisel võivad esineda pikad teravad kõrkjad. Tänu oma lehtede sitkusele ja tugevusele võib Jõhv- Stepirohtu kasutada ka kuivatatud lilleseadetes. Värvilt võib taim olla roheline ning valkjasbeež või kollakas, õitsemise ajal ka pruunikaspunane. Eesti lühikese suve jooksul enamasti õitsemiseni ei jõua. Taime juuksetaolised jõhvlehed liiguvad graatsiliselt tuulega kaasa, helkides päikese käes hõbedaselt.

Kasvutingimused

Looduslikult kasvab taim nii Põhja- kui Lõuna-Ameerikas, mujal kasutatakse teda dekoratiivtaimena. Jõhv-stepirohi ei vaja kasvamiseks palju ruumi, seega võib teda kasvatada nii üksiku taimena kui suuremas grupis koos. Kasvukoht peaks olema päikesepaisteline, muld kergema lõimisega ning kergesti vett läbilaskev. Muldadeks sobiksid liivased, kruusased või kivised mullad. Taim ei kannata liigniiskust, seega on vett läbilaskev muld kasvamiseks väga oluline. Taime kasvatamist tuleks alustada kevadel külvates seemned potti ning idandades neid jahedas. Samuti saab paljundada ka olemasolevaid taimi eraldades. Taime vähenõudlike kasvutingimuste tõttu saab teda kasvatada nii peenras kui konteineris, olles ideaalne taim ka linnahaljastuses. Taim on külmakartlik, seega sobib kasvatamiseks soojema kliimaga aladel või vahelduvate aastaaegade korral hooajataimena. Eesti kliimas ei talvitu.

Taime eest hoolitsemine

Kahjureid ning haigusi jõhv-stepirohul tavaliselt ei esine. Siiski tuleks surnud lehti ja varsti aeg-ajalt lõigata. Parim aeg lõikamiseks on varakevad enne taime aktiivset kasvuaega. Taime kasvu ergutamiseks soovitatakse kevadel väetada.