Ivika Ostonen-Märtin

Eesti botaanik

Ivika Ostonen-Märtin (sündinud 25. veebruaril 1973 Jõgeval) on eesti botaanik, taimeökoloog ja -füsioloog.[1]

Elulugu muuda

Lõpetas 1991 Jõgeva Ühisgümnaasiumi, 1997 Tartu Ülikooli bioloogiaosakonna, M.Sc. botaanikas ja ökoloogias (1997, TÜ), väitekiri "Hariliku kuuse imijuurte ökomorfoloogia", Ph.D. (taimeökoloogia ja ökofüsioloogia, 2003, TÜ), väitekiri "Fine root structure, dynamics and proportion in net primary production of Norway spruce forest ecosystem in relation to site conditions" (Tartu, 2003). Täiendas end Austrias, Soomes, Rootsis jm. Oli 1996–99 TÜ geograafia instituudi ökoloogia spetsialist, 1999–2001 Eesti Metsakaitsealade Võrgustiku botaanik, 2001–03 TÜ geograafia instituudi ökoloogia spetsialist, 2003–04 erakorraline teadur, 2004–06 järeldoktorant - erakorraline teadur, 2006–2009 erakorraline vanemteadur, alates 2009 vanemteadur.[1][2]

Teadustöö muuda

Uurimisvaldkond: Eesti enamuspuuliikide peente juurte funktsionaalsus looduslikel ja tehnogeensetel muldadel; juuresümbioosid; peente juurte dünaamika, produktsioon, eluiga, lagunemine ja risosfääriprotsessid metsade süsinikuringes. Olnud aastast 1996 mitme grandi ja uurimisprojekti vastutav või põhitäitja. COST E38 Woody Root Processes esimese töörühma "Roots as indicators of environmental change" liige. LUS-i, Rahvusvahelise Juureteadlaste Ühingu (ISSR) liige. Üle 20 teadustrükise.[1]

Tunnustus muuda

Teoseid muuda

  • The role of soil conditions in fine root ecomorphology in Norway spruce (Picea abies (L.) Karst.) (kaasautorid K. Lõhmus, R. Lasn). // Plant and Soil 208 (1999)
  • Proportion of fungal mantle, cortex and stele of ectomycorrhizas in Picea abies (L.) Karst. in different soils and site conditions (kaasautor K. Lõhmus). // Plant and Soil 257 (2003), 2
  • Fine root biomass, production and its proportion of NPP in a fertile middle-aged Norway spruce stand: comparison of soil core and ingrowth core methods (kaasautorid K. Lõhmus, K. Pajuste). // Forest Ecology and Management 212 (2005)
  • Functional diversity of culturable bacterial communities on the rhizosphere in relation to fine-root and soil parameters in alder stands forest, abandoned agricultural, and oil-shale areas (kaasautor). // Plant and Soil 283 (2006), 1–2
  • Phytocentric approach of morphological and anatomical fine root parameters from sheet (kaasautor K. Lõhmus). // Handbook of Methods Used in Rhizosphere Res. 172 (2006)

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
  2. ETIS
  3. "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 9.12.2022.

Kirjandus muuda

Välislingid muuda

  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.