Ava peamenüü

Islandiit on vulkaaniline kivim. Kuulub andesiitsete kivimite hulka[1]. Tüüpiline keskmise koostisega kivim.

Mineraloogiliselt koosneb islandiit peamiselt andesiinist, hüpersteenist ja augiidist. Islandiidi koostis on lähedane rüodatsiidi ja teoliitse basaldi omaga.[1] Võrreldes andesiidiga on islandiidis suurem (Fe2O3+FeO) sisaldus (mahuprotsendid vastavalt 9,2 ja 7,1) ja väiksem Al2O3 sisaldus (mahuprotsendid vastavalt 14,4 ja 17,2)[2].

Islandiiti eristab havaiidist hüpersteeni sisaldus ja suur SiO2 sisaldus (60% massist).[1]

Nimetus "islandiit" on tuletatud Islandi saare järgi. Islandiidile andis nimetuse Briti geoloog Ian Carmichael 1960. aastatel, kui ta uuris Þingmúli vulkaani Ida-Islandil.[3]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 Gordon Andrew Macdonald, Agatin Townsend Abbott, Frank L. Peterson (1983). Volcanoes in the Sea: The Geology of Hawaii. Google Books. Lk 128.
  2. Eric A. K. Middlemost (2013). Magmas, Rocks and Planetary Development: A Survey of Magma/Igneous Rock Systems. Google Books. Lk 184.
  3. Исландит. GeoWiki – открытая энциклопедия по наукам о Земле.