Inimeseõpetus

Inimeseõpetus on Eesti riikliku õppekava õppeaine nimetus. Õppeaine eesmärk on eelkõige õpilase tervikliku isiksuse, üldinimlike väärtuste ja sotsiaalse kompetentsuse arendamine.

Aine maht on põhikoolis 210 tundi, mis jaguneb kaheks kohustuslikuks kursuseks I kooliastmes, kaheks kohustuslikuks kursuseks II kooliastmes ja kaheks kohustuslikuks kursuseks III kooliastmes. Gümnaasiumis toimuvad aine jätkuna psühholoogia ja/või perekonnaõpetuse tunnid. Inimeseõpetus lõimib õppesisu kõigis kooliastmeis, toetades õpilase toimetulekut eakaaslaste hulgas, peres, kogukonnas ja ühiskonnas. Inimeseõpetuse eesmärk on toetada õpilase sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste arengut, õppides tundma ennast, kujundama vastutustundlikult oma suhteid, olema terviseteadlik, aus, hooliv ja õiglane. Inimeseõpetuse kaudu kujundatakse esmased teadmised ja hoiakud sotsiaalsest võrdsusest, võrdväärsusest ning naiste ja meeste võrdõiguslikkusest.

Ajalugu

Inimeseõpetus on pikaajaliste ajalooliste juurtega ainetsükkel, mis nagu teisedki õppekava osad on teinud läbi hulga muutusi. Läbi aja on seda ainet koolis õpetatud usuõpetuse, terviseõpetuse ja koduloo kaudu. 1960.–70. aastatel hakati psühholoogiat ja perekonnaõpetust õpetama fakultatiivainetena gümnaasiumiastmes. Alates 1989. aastast said need ained kohustuslikeks. Neile lisandusid tervisekasvatuse tunnid 8. ja 10. klassis. Omaette ainena jõudis inimeseõpetus õppekavasse 1996. aastal – inimese- ja kodanikuõpetusena. Alates 2002. aastast on inimeseõpetus omaette ainevaldkond õppekavas kõiki kooliastmeid läbivalt.

Aine sisu

Õppeaine on jagatud järgmisteks osadeks: kohustuslik, süvendav ja laiendav. Selline süsteem aitab õppetööd konkretiseerida ning arvestada rohkem õpilaste kohalikku eripära ning kaasata ühiskonnas toimuvaid muutusi. Õpitulemused põhinevad vaid kohustuslikul ainesisul. Õpisisu on fikseeritud, kuid aine kirjelduses on esitatud orienteeruv teemade käsitlemise aeg.

Läbi aktiivõppemeetodi tegeletakse kogu õppeprotsessi jooksul nelja põhiteemaga- sotsiaalsed toimetulekuoskused, terviseõpetus, igapäevane elukorraldus ning ühiskonnaõpetus. Paljude teemade rõhuasetus on õpilase vahetul ümbrusel ja kodukohal.

Teemasid käsitletakse üksteisele järgnevatena, omavahel lõimitult ning kontsentriliselt (samu teemasid käsitletakse korduvalt, kuid iga kord varasemast sisukamalt ja laiemalt). Läbi selle tagatakse õpilaste mitmekesisemad oskuste-, teadmiste ja väärtustepõhised õpitulemused.

Kogu õppeprotsessile lähenetakse probleemide ennetamise aspektist.

Õpitulemused

Õppeperioodi vältel hinnatakse õpilaste teadmisi, oskusi, hoiakuid ja nende rakendamist. Inimeseõpetuse peamisteks eesmärkideks on läbi nende kujundamise toetada õpilase sotsiaalset pädevust ja isiksuse arengut ning suunata noori tegema sotsiaalselt vastutustundlikke otsuseid (näiteks olema tolerantne).

Lõiming

Inimeseõpetuse süvendavate ja laiendavate teemade käsitlemine loob võimaluse ainetevaheliseks lõimumiseks. Seega  läbitavad teemad on kas otseselt või kaudselt seotud omavahel ning teiste õppeainetega.

Antud ainel on tihe seos näiteks kunstiõpetuse, emakeele, loodusõpetuse, muusikaõpetuse, tööõpetuse, kehalise kasvatuse ning loodusõpetusega. Sarnanevad käsitletavad teemad ja/või (aktiiv)õppemeetodid ja/või omandatavad pädevused.

Inimeseõpetuse ühing

Inimeseõpetuse Ühing (IÜ) on tegutsenud alates 18.mai 2003. aastast. Mittetulundusühingu idee koorus välja 25 entusiastliku õpetaja ja haridustöötaja hulgas tollase Eesti Pereplaneerimise Liidu (Eesti Seksuaaltervise Liit) ja Rootsi Seksuaalhariduse Ühenduse korraldatud seksuaalkasvatuse kursusel.

Inimeseõpetuse Ühingu eesmärk on elavdada õpetajate koostöövõrgustikku ja tõsta inimeseõpetuse kvaliteeti. Läbi ühingu on liikmetel võimalik osaleda erinevates projektides, leida endale koolitusvõimalusi ja hoida ennast kursis uusima õppekirjandusega ja teadusuuringutega. Samas saab aineliidu kaudu jagada omalt poolt infot sellest, mis oma maakonnas toimub teistele kolleegidele. Ühingul on oma Facebooki lehekülg.

Alates 2008. aastast on Inimeseõpetuse Ühing korraldanud konkursse „Aasta inimeseõpetuse õpetaja“ ja „Inimeseõpetuse aasta tegu“. Meie eesmärk on esile tõsta ja tunnustada neid inimeseõpetuse õpetajaid, kes on oma tegevuses silma paistnud hea aineõpetajana, olnud oma isiksuse ja tegevusega eeskujuks nii õpilastele kui teistele õpetajatele, muutnud ainet huvitamaks ja kaasaegsemaks ja/või aidanud kaasa aine õppevara koostamisele. Inimesõpetuse tegu toob esile tegevusi, mis on kaasa aidanud inimeseõpetuse ainevaldkonna arengule (nt õppematerjalide koostamine ja avaldamine, ainekavaarendus, maakondlike või riiklike aineürituste korraldamine jne). Ettepanekuid võivad esitada õpilased, lapsevanemad, koolide juhtkonnad, kolleegid, erialaorganisatsioonid, antud valdkonnaga seotud spetsialistid, inimeseõpetuse ainesektsioonid, üksikisikud.

IÜ juhatuse koosseis

Traditsiooniliselt korraldab Inimeseõpetuse Ühing  oma liikmetele ja teistele huvilistele suvekooli, kus käsitletakse olulisi teemasid inimeseõpetuse aines, jagatakse kogemusi ja ainealast infot ning häälestatakse end algavaks õppeaastaks. Suvekool on koht, kus koguda teadmisi, kuid leida ka hetk lõõgastuda koos kolleegidega. Suvekoolid on toimunud igal suvel alates 2005.aastast.

Koostööpartneriteks on olnud läbi aegade Lastekaitseliit, Eesti Seksuaaltervise Liit, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond, Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakond, Haridus- ja Teadusministeerium, Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, Punane Rist, Tervise Arengu Instituut, Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus, SA INNOVE ja paljud teised. Inimeseõpetuse Ühingu liikmed on osalenud riikliku õppekava arendustöös nii töörühmades kui eraldi ekspertidena alates 2013. aastast.

Olümpiaad

Inimeseõpetuse Ühing korraldab üleriigilisi aineolümpiaade iga nelja aasta järel alates 2010. aastast. Senised tulemused on ülevalt Tartu Ülikooli Teaduskooli veebilehel. Olümpiaad toimub kahes voorus ja olümpiaadi töökeel on eesti keel.

Olümpiaadi korraldab Inimeseõpetuse Ühing koostöös Tervise Arengu Instituudi, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse ja Tartu Ülikooli Teaduskooliga. Lõppvoorus  teevad kaasa veel Transpordiamet, Liikumislabor ja Tervisemuuseum. Olümpiaadi läbiviimist rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Inimeseõpetuse olümpiaadi eesmärgid on:

• Populariseerida põhikooli II ja III kooliastme õpilaste seas inimeseõpetusega seotud teadusvaldkondi;
• Selgitada välja ja tunnustada parimaid inimeseõpetuse ainetundjaid ja nende õpetajaid ning toetada õpilaste süvendatud enesetäiendamist;
• Toetada erinevates riiklikes strateegiates, nt Rahvastiku Tervise Arengukava 2020-2030, toodud eesmärkide saavutamist üldharidussüsteemis.
• Rõhutada üldhariduskoolides inimeseõpetuse kui tervist toetavat käitumist väärtustava ja sotsiaalseid oskusi arendava õppeaine õppimise ja õpetamise tähtsust.