Inge Timoštšuk

Inge Timoštšuk (sündinud 25. juulil 1970 Tallinnas) on eesti haridusteadlane ja Tallinna Ülikooli professor.[1]

Haridus

muuda

Ta on lõpetanud Tallinna 10. Keskkooli 1988. aastal. Aastatel 1988–1993 õppis ta Tallinna Pedagoogikaülikoolis ja sai alglasside õpetaja kutse. Perioodil 1993–1998 õppis ta sealsamas magistriõppes (magistritöö „Näitlikustamise osast loodusalaste teadmiste omandamisel II klassis“) ning hiljem jätkas õpingud Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste doktoriõppes, mille lõpetas 2011. aastal väitekirjaga „Õpetajaks õppivate üliõpilaste kutseidentiteet“.[2]

Töökäik

muuda

Inge Timoštšuk on kutsealaste õpingute lõpus töötanud algklasside õpetajana Hiiu Põhikoolis ja aastatel 1993–1999 huvihariduse pedagoogina Tallinna Õpetajate Majas ja Pelgulinna Gümnaasiumis.

Alates 1999. aastast töötab Inge Timoštšuk Tallinna Ülikoolis õppejõuna. Aastatel 1999–2000 oli ta Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituudi lektor, kuni 2003. aastani õpetajakoolituse osakonna juhataja ning aastatel 2003–2015 kasvatusteaduste instituudi pedagoogilise praktika keskuse juhataja, ühtlasi töötas ta aastatel 2009–2011 ka kasvatusteaduste instituudi teadurina. Aastatel 2015–2021 oli ta haridusteaduste instituudi alushariduse ja algõpetuse didaktika dotsent. Alates 2021. aastast on ta Tallinna Ülikooli algõpetuse professor.

Teadustöö

muuda

Inge Timoštšuki teadustöö fookuses on õppimine ja õpetamine algklassides ning avatud õppekeskkonnas. Inge Timoštšuki teadustöö tulemused on ilmunud nii eestikeelsete kui inglisekeelsete teaduspublikatsioonidena kui ka lastele ja üliõpilastele mõeldud õppematerjalide ning õpetajatele ja lapsevanematele mõeldud artiklitena.

Inge Timoštšuki koostatud õppematerjalidest on enam kõlapinda ja kasutust leidnud lasteaiaõpetajatele mõeldud „Loodusõpetus alushariduses“[3] ja põhikooli esimese ja teise kooliastme teemasid käsitlev õppematerjal „Klassiõpetajale õpetamisest“[4] ning huvihariduse pedagoogidele ja üldhariduskoolide õpetajatele koostatud käsiraamat „Kogemusõpe avatud õppekeskkonnas“[5].

Ta on käsitlenud Eesti hariduselus laiemalt huvi pakkuvaid teemasid nagu hindamine ja tagasiside andmine ning õppetöö individualiseerimine[6], kodutööde tegemine[7] ning uurimusliku õppe läbiviimine[8] algklassides.

Koostöös teiste autoritega on Inge Timoštšuki uurimisteemade hulgas ka õpetaja professionaalsuse ning kutseidentiteedi teemad ning õppijate kogemuste lõhe vähendamise ning ainete omavahelise lõimimise küsimused.[viide?]

Rahvusvaheline koostöö

muuda

Ta on teinud nii Eesti kui rahvusvaheliste uurimisrühmade liikme kui juhina. Praegu juhib ta Euroopa Komisjoni Horisont programmi projekti „Formaalhariduse ja töökohal õppe lõimimise teadusuuringute edendamine“.[9]

Tunnustus

muuda

Inge Timoštšuki teadustööd hariduse valdkonnas on tunnustatud nii eestisiseselt[10] kui rahvusvaheliselt[11].

Viited

muuda
  1. "Tenuuriprofessuurid". Tallinna Ülikool. 2. aprill 2020. Vaadatud 23. septembril 2024.
  2. "Inge Timoštšuki doktoritöö kaitsmine". Tallinna Ülikool. 1. jaanuar 1970. Vaadatud 23. septembril 2024.
  3. Timoštšuk, Inge (2005). Loodusõpetus alushariduses. Tallinna Ülikooli Kirjastus. ISBN 9985583809.
  4. Timoštšuk, Inge; Uusen, Anne (2007). Klassiõpetajale õpetamisest: abimaterjale pedagoogiliseks praktikaks. Tallinna Ülikooli Kirjastus. ISBN 9789985585320.
  5. Timoštšuk, Inge; Uppin, Helene; Näkk, Anne-Mai (2019). Kogemusõpe avatud õppekeskkonnas. Eesti Teadusagentuur. ISBN 9789949976461.
  6. Timoštšuk, Inge (30.10.2015). "Koduste tööde individualiseerimisest". Õpetajate Leht. Vaadatud 23.09.2024.
  7. Timoštšuk, Inge (23.10.2015). "Mida teha, et õpilased saaksid kodutöödega paremini hakkama". Õpetajate Leht. Vaadatud 23.09.2024.
  8. Timoštšuk, Inge (2.03.2018). "Uurimuslik õpe ergutab algklassilaste loodushuvi". Õpetajate Leht. Vaadatud 23.09.2024.
  9. "FEWL Formaalhariduse ja töökohal õppe lõimimise teadusuuringute edendamine". Tallinna Ülikool. 23. veebruar 2023. Vaadatud 23. septembril 2024.
  10. "Selgusid Eesti parimad haridusteaduslikud uurimused". 31.03.2023. Vaadatud 23.09.2024.
  11. "Naisteadlaste portaali AcademiaNet nomineeritakse 13 Eesti teadlast". Teadus. 17. mai 2023. Vaadatud 23. septembril 2024.

Välislingid

muuda