Influentsaviirus
Influentsaviirused (ingl k Haemophilus influenzae) on Pasteurellaceae perekonda kuuluvad viirused. Nende hulka kuuluvad Haemophilus influenzae, Pfeiffer bacillus ja Bacillus influenzae.
Viiruste peremeesorganismid on nii imetajad kui linnud ja viirused parasiteerivad neil ülemiste hingamisteede limaskestades. Viirused põhjustavad patoloogiaid nii inimestel kui loomadel.[1]
Ajalugu
muudaBakteri eraldas maailmas esimesena 1890. aasta influentsaepideemia ajal Robert Pfeiffer .[2]
Filipiinide Ülikooli Meditsiini ja Kirurgia Kolledži patoloogia ja bakterioloogia osakonna 1920. aasta jaanuaris avaldatud publikatsiooni kokkuvõttes on kirjutatud nii : H. W. Wade ja C. Manalang, Fungous developmental growth forms of Bacillus Influenzae :
„ | " It has been found that three different strains of an organism supposed to be Bacillus influenzce will, under certain conditions, abandon the usual bacillary form and grow as a frank fungus, morphologically of the Discomyces type. Under other conditions they show less modification, the most striking feature then being the production of conidiospores, bodies of a type not found in true bacteria." | “ |
Kromosoomid
muudaHaemophilus influenzae oli esimene vabalt elav organism (ingl k free-living organism), kelle kromosoomistik 1995. aastal sekveneeriti.[3]
Kliiniline meditsiin
muudaDiagnoosi kinnitamine inimestel
muudaDiagnoosimisel juhindutakse Eesti kaudu rahvusvahelise haiguste klassifikatsioonisüsteemi RHK-10. Diagnoosimisel võidakse lisaks haigusloole läbi viia ka mitmeid kliinilisi teste (kopsuröntgen, vereanalüüsid jpt). RHK-10 alusel kuulub Haemophilus influenzae tekkene kopsupõletik peatükki X: [J00-J99] Hingamiselundite haigused alampeatükki [J09-J18] gripp ja pneumoonia ehk kopsupõletik. Mida vajaduse korral täpsustatakse alamjaotistes:
- [J14] Haemophilus influenzae tekkene kopsupõletik e pneumoonia
- [P23.6] H. influenzae tekkene kaasasündinud kopsupõletik.
Haemophilus influenzae põhjustab ka teisi haiguslikke seisundeid, nagu bakterveresust ja septilist artriiti, ajukelmepõletikku, kõripealisepõletikku ja Haemophilus influenzae tselluliiti jpm. Haemophilus influenzae mitmed tüved on osutunud antibiootikumiresistentseteks.[4]
Prognoos
muudaHaemophilus influenzae tekkese kopsupõletiku korral on prognoos halb - ka ravi saadavuse korral võib sellesse surra 30% nakatunuist.[5]
Vaktsiin
muudaHaemophilus Influenzae b, tavanimetusega Hib, vastu (ka kompleksvaktsiinidena) vaktsineeritakse USAs lapsi immuniseerimiskava raames.[6]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Kuhnert P; Christensen H (editors). (2008). Pasteurellaceae: Biology, Genomics and Molecular Aspects. Caister Academic Press. ISBN 978-1-904455-34-9.
{{cite book}}
: parameetris|author=
on üldnimi (juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Kenneth Todar, Todar's Online Textbook of Bacteriology , online (vaadatud 18.04.2013
- ↑ , Kenneth Todar, Todar's Online Textbook of Bacteriology , online (vaadatud 18.04.2013
- ↑ M. Cerquetti, R.Cardines, M.Giufre`, P. Mastrantonio, Antimicrobial susceptibility of Haemophilus influenzae strains isolated from invasive disease in Italy, Journal of Antimicrobial Chemotherapy (2004) 54, 1139–1143, DOI: 10.1093/jac/dkh467, online (vaadatud 18.04.2013
- ↑ Professional Guide to Diseases, 9th Edition, 2008, Lippincott Williams&Wilkins, ISBN 0 7817-7899-9,Google`i raamat online (vaadatud 18.04.2013)
- ↑ online (vaadatud 18.04.2013)
Kirjandus
muuda- Professional Guide to Diseases, 9th Edition, 2008, Lippincott Williams&Wilkins, ISBN 0 7817-7899-9