Ilmajoki vald
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Juuli 2023) |
Ilmajoki on 1865. aastal loodud Soome vald, mis asub Lõuna-Pohjanmaa maakonnas. Vallas elab 12 165 inimest ja selle pindala on 579,79 km², millest 2,89 km² on veekogud. Asustustihedus on 20,2 inimest/km². Naabrid on Isokyrö vald, Kurikka linn, Laihia vald ja Seinäjoki linn.
| Ilmajoki vald | |
|---|---|
|
| |
 | |
Pindala: 580 km²  | |
|
Elanikke: 12 369 (31.12.2022)[1] | |
| Rahvastikutihedus: 21,3 in/km² | |
 | |
 |
Endine Ilmajoki kihelkond on maastiku ja looduse poolest põhjamaine avamaastik. Ilmajokist läbi voolava Lõuna-Pohjanmaa suurima jõe Kyrönjoe kaldad on Soome viljaaidaks. Kyrönjoki on valitud üheks Soome rahvusmaastikuks.
Igal aastal toimuvad Ilmajoe muusikapidu toob juunis tuhandeid ooperikülalisi. Ilmajokis on palju vaatamisväärsusi eriti ajaloohuvilisele külastajale.
Ilmajoki Rengonkyläs asub rahvusvahelistele normidele vastav eralennuväli. Läbi valla jookseb Suupohja rajana tuntud rajaosa Seinäjoki–Kaskinen. Ilmajokist Seinäjokisse on 17 km, Vaasasse 70 km, Tamperesse 150 km ja Helsingisse 360 km.
Rahvastik muuda
2017. aasta lõpu seisuga elas vallas 12 205 inimest.
Ilmajoki elanikest viiendik on alla 14-aastased. Elanike arv on kasvanud viimase kümne aastaga umbes 700 inimese võrra. Ilmajoki valla maksumäär 20,25 on Lõuna-Pohjanmaa valdadest madalaim (Lõuna-Pohjanmaa keskmine on 21,23 %).
Majandus muuda
Ettevõtlusel on Ilmajokis pikk traditsioon ja vallas tegutseb tuhatkond ettevõtet. Lõuna-Pohjanmaa Ettevõtjate iga-aastases uuringus on vald olnud korduvalt ettevõtlussõbralikkuse poolest esiotsas.
Ilmajoe taastuvenergia toodang on suurem kui energiakasutus.
Suurim tööstusettevõte on Altia Koskenkorva tehas, kus valmistatakse Koskenkorva viina. Koskenkorva on kujunenud üheks Soome tuntuimaks brändiks, mida tuntakse ka rahvusvaheliselt. Ilmajoki on arenenud bio- ja keskkonnamajanduses.
Ajalugu muuda
Ilmajoki on koos mitmete teiste Lõuna-Pohjanmaa valdadega kuulunud algselt suurde Kyrö/Kyrönjoensuu/Pohjankyrö ehk tänasesse Isonkyrö kihelkonda. Ilmajoki kirikuvald asutati selle osana aastal 1516 ja sinna kuulusid tänapäevased Alavude, Jalasjärve, Kauhajoe, Kurika, Peräseinäjoe ja Seinäjoe alad. Isostakyröst eraldus see ala iseseisvaks Ilmajoki kihelkonnaks 1532. aastal, kui rajati Ilmajoki kogudus. Tegelikult toimus eraldumine Kyröst tõenäoliselt alles 1550. aastatel. Esimene kohtuistung Ilmajokis toimus 1554. Omavalitsus loodi Ilmajokis alles 1571. aastal, mil on esmamainitud Ilmajoki haldusülemat.
Suur-Ilmajokist on seejärel eraldunud Alavus, Jalasjärvi, Kauhajoki, Kurikka, Peräseinäjoki ja Seinäjoki. Ilmajoki vald loodi 1867. aastal, kui kohalik omavalitsus eraldati 1865. aasta omavalitsusseaduse kohaselt kogudusest.
Aastatel 1596–1597 toimunud nuiassõja talupoegade juht Jaakko Ilkka oli Ilmajokist ja paikkonnas toimus sõjaga seotud Santavuore võitlus 1597. aasta veebruaris.
Ilmajokis on ka mitmeid ehedaid poolteise- ja kahekorruselisi pohjalatalusid. Ka Ilmajokis valmistatud Könnin-kellade ja Nopankylä vankriseppade kontsentratsioon räägivad Ilmajoki pikaajalisest ehitus- ja disainitraditsioonist.
Vaatamisväärsusi muuda
- Ilka plats ja seal asuv 1924. aastal rajatud Ilka ausammas ning 1954. aastal rajatud Lakeude maaparandaja -sammas
- Jaakko Ilka kodutalu mälestusmärk Koskenkorvas
- Yli-Laurosela talumuuseum, näide vanast Pohjanmaa ehituskunstist
- Ilmajoki muuseum
- Alajoki Pohjanmaa aasa- ja jõemaastikud
- Santavuori mägi ja selle tuulikud
- Tuoresluoma metsasalud, Lääne-Soome looduskaitsekeskuse poolt kaitstav metsasalu
Tuoresluoma, Loukasmäe allikas, Hassulanneva allikas ja Kilsukylä allikas, Lääne-Soome looduskaitsekeskuse kaitstavad väikeveekogud.
Tuntud inimesed muuda
Ilmajokist pärit kuulsaimad sportlased on odaviskaja Tero Pitkämäki ja maadleja Marko Yli-Hannuksela.