IEEE 802.11ax
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Mai 2022) |
IEEE 802.11ax ehk Wi-Fi 6 on Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituudi (IEEE) arendatav traadita võrgu standard. 802.11ax on suuteline töötama sagedustel 2,4 GHz, 5 GHz ja veel uuem standard Wi-Fi 6E ka sagedusel 6 GHz.
Eelmine standard töötas ainult 5 GHz sagedusel, uuem on suuteline töötama mõlemas. 5 GHz sagedus võimaldab suuremaid kiiruseid, aga leviala on palju väiksem. 2,4 GHz on see-eest võimeline levima kaugele, kuid kiirused on väiksed. 2,4 GHz on hea väikestele nutistu seadmetele, kus suured kiirused pole esmatähtsad. Wi-Fi 6 kasutab ribalaiusi 20 MHz, 40 MHz, 80 MHz ja 160 MHz.[1]
Võrreldes IEEE 802.11ax standardit tema varasema versiooniga IEEE 802.11ac, on sellel uuem versioon MU-MIMO-st. Lisaks sellele, on Wi-Fi 6 ruuteritel kasutusel ortogonaalne sagedusjaotusega hulgipöördus (OFDMA) tehnoloogia. 802.11ax on tagasiühilduv vanemate versioonidega. Wi-Fi 6 on võimeline toetama uut turvastandardit, WPA3. 802.11ax toodi turule 1. septembril 2020.[2]
2020. aastal sai Wi-Fi 6 edasiarenduse Wi-Fi 6E. Uus standard võimaldab kasutada sagedust 6 GHz, kiiremad ühendused ja lühem latentsusaeg. [3]
Wi-Fi 6E muuda
Edasiarendusega on võimalik kasutada kuni neljateist 80 MHz ribalaiusega kanalit ja seitset 160 MHz ribalaiusega kanalit. Kuna on saadaval rohkem kanaleid, on väiksem tõenäosus, et Wi-Fi võrgud hakkavad omavahel klappima hästi tihedalt asustatud kohtades. Näiteks korterites, kus võivad mitu ruuterit omavahel konfliktis olla. [4]
Üks suur muudatus Wi-Fi 6E-ga on 6 GHz. Nimelt ei pea 6 GHz sagedusel olevad 160 MHz ribalaiusega kanalid jagama oma sagedust teiste teenustega, mis kasutavad traadita võrgu sagedusi. 5 GHz sagedusel olevad 160 MHz kanalid jagavad oma ruumi radarite, telejaamade ja mitmesuguste teenustega.
Eelised muuda
OFDMA muuda
Kasutades ortogonaalse sagedusjaotusega hulgipöördust, on võimalik ruuteril teenindada erinevate nõudmistega kliente samal ajal. Kui varem sai ruuter teele saata ainult ühe kasutaja jaoks vajalikke andmeid, siis nüüd on võimalik saata mitme kliendi andmed ja vastavalt siis ära jagada. Ehk IEEE 802.11ac standardiga peab ära ootama, kuni esimene klient saab oma andmed kätte, ja alles siis saab teisele kliendile saata andmed teele, enam seda probleemi ei ole.[5]
MU-MIMO muuda
MU-MIMO otsetõlge oleks "mitu kasutajat, mitu sisendit ja mitu väljundit". MU-MIMO uuema versiooni kasutamisel on võimalik ruuteril vastu võtta mitme kliendi andmed korraga. Vanemas versioonis pidi mitu klienti ootama, kuni ruuter lõpetab kliendi 1 andmete töötlemise. Nüüd saab ruuter töödelda kõikide klientide andmeid korraga.[6]
Target Wake Time (TWT) muuda
Veel üks uus tehnoloogia kasutuses standardis 802.11ax on Target Wake Time. Tänu sellele on seadmed võimelised aru saama, millal nad peavad "üles ärkama" ja ruuterile andmeid saatma või andmeid kätte saama. Lisaks on ruuterid võimelised seadmetega kokku leppima ajad, millal nad andmeid vahetavad. Selline uuendus võimaldab suurendada seadmete aku kestvust. Suurtel seadmetel, näiteks telefonidel ja sülearvutitel, sellest tehnoloogiast eriti suurt kasu neil ei ole. See-eest väikesed nutistu seadmed (sensorid ja muud sellised), millel on aku piiratud, tuleb väga kasuks.[7]
Kiirused muuda
Teoorias on Wi-Fi 6 kiiruseks pandud 9,6 Gbit/s, mis on peaaegu 3 korda kiirem kui Wi-Fi 5 standard. Reaalses maailmas on need kiirused ligemale 1,2 Gbit/s (802.11ax) ja 866 Mbit/s (802.11ac).[8] Suurim kiiruse erinevus ei tulegi maksimaalsest lubatud kiirusest, vaid hoopis sellest, et nüüd on võimalik ruuteritel suhelda mitme seadmega, kui saata nende poole teele üks andmepakett. Mida rohkem ajas edasi liigume, seda nutikamaks saavad meie kodud ja aina rohkem nutistu seadmeid tuleb võrku ühendada. 802.11ac tehnoloogiat kasutades võib tekkida lõpuks "virtuaalne ummik", kus nutistu saadetud andmed ei pruugi kohe ruuterisse jõuda.
Kui eelmisel ja üle-eelmisel versioonil oli tohutu suur vahe, siis viimastel enam mitte. Ribalaiused ja andmevood on jäänud samaks.[9]
| Generatsioon | IEEE tähis[10] | Sagedus- ala (GHz) |
Maksimum- kiirus (Mbit/s) |
Ribalaius (MHz)[11] |
|---|---|---|---|---|
| Wi-Fi 0 | 802.11 | 2.4 | 1–2 | 20 |
| Wi-Fi 1 | 802.11b | 2.4 | 1–11 | 20 |
| Wi-Fi 2 | 802.11a | 5 | 6–54 | 20 |
| Wi-Fi 3 | IEEE 802.11g | 2.4 | 6–54 | 20 |
| Wi-Fi 4 | IEEE 802.11n | 2.4/5 | 72–600 | 20/40 |
| Wi-Fi 5 | IEEE 802.11ac | 5 | 433–6933 | 20/40/80 |
| Wi-Fi 6 | IEEE 802.11ax | 2.4/5 | 600–9608 | 20/40/80/160 |
| Wi-Fi 6E | IEEE 802.11ax | 2.4/5/6 | 600–9608 | 20/40/80/160 |
| Wi-Fi 7 | IEEE 802.11be | 2.4/5/6 | 40 000 | 20/40/80/160/320[12] |
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Irei Alissa (01.04.2020). "Wi-Fi 6 explained: Speed, range, latency, frequency and security". TechTarget (inglise). Vaadatud 23.04.2022.
- ↑ "IEEE802 ajajoon". Vaadatud 20.04.2022.
- ↑ Jerry Jackson (07.10.2021). "What is Wi-Fi 6E?". PCMag (inglise). Vaadatud 27.04.2022.
- ↑ Goldstein Phil (18.08.2021). "Wi-Fi 6 vs. Wi-Fi 6E Benefits: What's the Difference". StateTech (inglise). Vaadatud 27.04.2022.
- ↑ Extreme Marketing Team (28.07.2021). "What is OFDMA and How Does it Enhance 802.11ax (Wi-Fi 6) Technologies". extremenetworks.com (inglise). Vaadatud 14.04.2022.
- ↑ Keith Shaw (03.03.2022). "What is MU-MIMO, and why is it essential for Wi-Fi 6 and 6E?". NETWORKWORLD. Vaadatud 14.04.2022.
- ↑ Huang Dennis (25.09.2018). "802.11ax fundamentals: Target Wake Time (TWT)". CommScope (inglise). Vaadatud 23.04.2022.
- ↑ Linksys. "Why Choose 802.11ad Over 802.11ax?". Vaadatud 23.04.2022.
- ↑ "What you need to know about Wi-Fi 6 (IEEE 802.11ax)". Keenetic (inglise). 29.03.2022. Vaadatud 25.04.2022.
- ↑ "Wi-Fi Generation Numbering". electronicsnotes (inglise). Vaadatud 27.04.2022.
- ↑ Dong Ngo (29.04.2020). "Wi-Fi 6 explained". Dong Knows Tech (inglise). Vaadatud 27.04.2022.
- ↑ Terry Scott (04.12.2021). "WiFi 7: everything you need to know about the new standard". Blaze Trends (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 25.01.2022. Vaadatud 27.04.2022.