Hoven

Hoven, ka Howe, Hove ja Hofe oli Alam-Saksimaalt Hoyast pärit aadlisuguvõsa.

See artikkel on Alam-Saksimaalt pärit suguvõsast; Madalmaadest Geldernist pärit suguvõsa kohta vaata artiklit Howen.

Ajalugu muuda

Suguvõsa kohta on esimesi teateid juba 1300. aastast. Hoved olid pikka aega Hoya krahvkonnas asunud Drakenburgi kindluse linnusepealikud. XVI sajandil rändas üks haru Saaremaale. Suguvõsaliin algab Heinrich von Hovega (suri pärast 1574), kes elas 1552. aastal Saaremaal. Tema järeltulijad immatrikuleeriti 1741. aastal Saaremaa rüütelkonna matriklisse, kuid suguvõsa kustus varsti pärast seda.

Suguvõsa liikmeid muuda

Gerhard (Gerdt) von Hove (suri pärast 1627), Kuressaare linnusepealik, mõisaomanik
Reinhold von Hove(n) (1614−1682), kindralmajor, Kuressaare linnusepealik, mõisaomanik

Hoveni suguvõsa mõisavaldused muuda

Eestimaa:
- Kirdalu (Kirdal) (1681−1691)
Jämtlandi lään:
- Östersund (XVII sajandil)
Saaremaa:
- Kareda (Karridahl) (1561−1747), Koigi (Koik) (1560−XVII sajand), Koikla (Koiküll) (1642−1648/1656), Käesla (Kaesel) (1617−1620), Parasmetsa (Parrasmetz) (1560−1600), Räpsu (Repsenhof) (oli 1731, rendivaldus), Salu (Sallo) (oli 1699), Välja (Niethof) (1561−1704)

Kirjandus muuda

Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel. 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 324.
Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935. Lk 510-513; täiendused, lk 689 [1] [2].
Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Neue Folge. Bd VI. Hamburg: 2016. Lk 243-250.