Hopa vald (läti keeles Apes pagasts) on vald Lätis Smiltene piirkonnas.

Hopa vald
läti Apes pagasts
Pindala: 124,92 km²
Elanikke: 401 (1.01.2024)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 3,2 in/km²
Keskus: Hopa
Vastse-Laitsna mõisa jahiloss

Vald piirneb sama piirkonna Trapene valla ja Hopa linnaga, samuti Alūksne piirkonna Vana-Laitsna, Alsviķi ja Vastse-Laitsna vallaga. Põhjas piirneb vald Võrumaa Rõuge vallaga (varem Varstu ja Mõniste vallaga).

Valla pindala on 125 km². 2016. aasta seisuga elas seal 521 inimest.[2] Valla keskus on Hopa linn, mis aga valla koosseisu ei kuulu.

Valda läbib Vaidva jõgi.

Ajalugu

muuda

Vald on kujunenud endisest Jaunroze vallast. 1935. aastal oli selle pindala 48,91 km² ja seal oli 1014 elanikku.[3] 1945. aastal moodustati Jaunroze valda Jaunroze ja Hopa külanõukogu, 1949. aastal vald likvideeriti. 1954. aastal nimetati Jaunroze külanõukogu ümber Hopa külanõukoguks. 1956. aastal ühendati see Hopa linnaga. Hopa linna maaterritooriumiga ühendati 1963 aastal Vastse-Laitsna külanõukogu kolhoosi Padomju Dzimtene alad.[4] Enne 2009. aasta haldusreformi kuulus vald Alūksne rajooni. Aastatel 2009–2021 kuulus vald Hopa piirkonda. 2010. aastal loodi Hopa linna maaterritooriumist Hopa vald.

Kaitstavad objektid

muuda

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Vastse-Laitsna mõisa jahiloss.[5] Kohaliku kaitse all on Lūši kõrts ja Ķipari muinaskalme (Rootsi kalmistu).[6] Looduskaitse all on Skripji – Jāki tuulepesaga kuusk, Uskani pärn, Gavari mänd, Hopa dolomiidipaljand, Niedrase nulg, Ģērmaņi nulg, Čūski kuusk, Miķeļi kadakas, Grūbe dolomiidipaljand, Dzenīši pajud ja Līdumi paju. Valda jääb ka 76 hektari suurune Aši soo hoiuala, valla põhjaosa jääb osaliselt Korneti-Peļļi hoiualale, samuti Vana-Laitsna kaitstavale maastikule.[7]

Asustus

muuda

2011. aastal elas vallas 451 lätlast, 42 venelast, 5 valgevenelast, 1 ukrainlane ja 2 leedulast.[8]

Vallas on järgmised külad.

Küla Küla tüüp Elanike arv[9]
Dauškāni skrajciems 30 (2008)
Grūbe skrajciems 20 (2008)
Jaunāmuiža mazciems 10 (2008)
Kalpaki skrajciems
Lipski skrajciems 10 (2008)
Peļļi skrajciems 10 (2008)
Rumpāni skrajciems 10 (2008)
Rušķi mazciems 10 (2008)
Žagatas mazciems 10 (2008)
Žubes skrajciems 10 (2007)
Uskani mazciems 30 (2008)
Vēveri skrajciems 10 (2008)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

Varem asusid vallas ka Dzeņi, Dzidrumi ja Jaši küla.

Viited

muuda
  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-4 12-0.
  4. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  5. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  7. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  8. Ethnic composition of Latvia 2011
  9. 9,0 9,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid

muuda