Honoré Fabri

Prantsusmaa matemaatik

Honoré Fabri (ladinapäraselt Honoratus Fabrius) (1607 Ainis, Prantsusmaal8. märts 1688 Roomas) oli Prantsuse jesuiidi teoloog, matemaatik ja füüsik.[1]

Dialogi physici, 1665

EluluguRedigeeri

1626. aastal liitus Fabri Avignonis Jesuiitide orduga. Kaheksa aasta vältel õpetas ta filosoofiat ning kuus aastat matemaatikas jesuiitide kolleegiumis Lyonis, kus tema ümber kogunes ohtralt õpilasi[1]: nende hulka kuulusid näiteks Pierre Mousnier, Francois de Raynaud, Jean-Dominique Cassini and Philippe de La Hire[2]. Seejärel kutsuti Fabri Rooma, kus temast sai teoloog paavstliku penitentsiaariumi juures (Sacra Paenitentiaria, üks kolmest Rooma kuuria tribunalist) Vatikanis. Sellesse ametisse jäi ta 30 aastaks.[1]

TeosedRedigeeri

Prantsuse jesuiidi ajaloolane Carlos Sommervogel loetleb 31 Fabri avaldatud tööd ja 14 käsikirja Lyoni raamatukogus.[1]

Fabri tähtsamate tööde hulka kuuluvad:

  • "Pithanophilus, seu dialogus vel opusculum de opinione probabili..." (Rooma, 1659). Seda kirjutist ründas Vatikani raamatukogu prefekt Stephanus Gradius oma kirjatöös "Disputatio de opinione probabili" (Rooma, 1678; Mechlin, 1679).
  • "Honorati Fabri, Societatis Jesu, apolgeticus doctrinæ moralis ejusdem Societatis" (Lyon, 1670; Köln, 1672). 11 dialoogist koosnev teos käsitleb probabilismi, selgitades selle olemust ja lükates ümber vastuväiteid. Kölni väljaanne oli märgatavalt mahukam, kuid ei pälvinud kiriku heakskiitu. Varsti pärast ilmumist lisati see keelatud raamatute nimekirja.
  • "Una fides unius Ecclesiæ Romanæ contra indifferentes hujus sæculi tribus librus facili methodo asserto" (Dillingen, 1657).
  • "Summula theologica in quâ quæstiones omnes alicujus momenti, quæ a Scholasticus agitari solent, breviter discutiuntur ac definiuntur" (Lyon, 1669). Selle kirjutise aluspõhimõtted erinevad suuresti Aristotelese omadest.
  • "Euphiander seu vir ingeniosus", (Lyon, 1669; Viin, 1731; Budapest, 1749; Ofen, 1763).[1]

Enamik Fabri ülejäänud töödest käsitlevad filosoofiat, matemaatikat, füüsikat, astronoomiat ja isegi zooloogiat. Teoses inimese kohta väitis ta end olevat avastanud vereringe juba enne William Harveyt. Küsimust uurinud teadusloolane Auguste Bellynck jõudis siiski järeldusele, et parimal juhul võis Fabri teha avastuse Harveyst sõltumatult.[3] Ta avaldas mitmeid artikleid Londoni Kuningliku Seltsi toimetistes[2].

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Carlos Sommervogel "Bibl. de la C. de J. (Brussels and Paris, 1892), III, 511-521
  2. 2,0 2,1 "Honoré Fabri, S.J. (1607 to 1688) and his post-calculus geometry"
  3. Auguste Bellynck "Cours de Zoologie" 1864, lk 23.

KirjandusRedigeeri

  • Carlos Sommervogel "Bibl. de la C. de J." (Brüsser ja Pariis, 1892), III, 511-521
  • Hugo von Hurter "Nomenclator Literarius" (Innsbruck, 1893), kd II, 598-600
  • Carla Rita Palmerino "Fabri, Honoré (c. 1608-1688)" Rmt: "Dictionary of Seventeenth Century French Philosophers" (toim. Luc Foisneau) London, New York: Thoemmes-Continuum, 2008, vol. I, 453-460

VälislingidRedigeeri