Hilja Raudoja

Eesti keemik

Hilja Raudoja (29. detsember 1927 Saarde vald, Pärnumaa14. september 2015) oli eesti keemik.[1]

Elulugu muuda

Hilja Raudoja oli talupidaja tütar.[1]

Lõpetas 1948 Pärnu 2. Keskkooli, 1953 Tartu Ülikooli keemiaosakonna ja 1964 Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudi (Ehituse TUI) aspirantuuri; tehnikakandidaat (1970, Riia Polütehniline Instituut), väitekiri "Образование и стойкость сульфатных соединений и их влияние на прочность цементного камня при использовании клинкера с добавкой сланцевой золы электрофильтров". Oli 1954–1957 tehase Pioneer kesklabori keemik, 1957–1966 Ehituse TUI vaneminsener ja aspirant, 1966–1970 Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keemia Instituudi (KI) orgaanilise sünteesi sektori nooremteadur, 1970–1973 Teaduste Akadeemia Tehnilise Katsebaasi tsitraali tootmise katseseadme analüütiliste tööde juhendaja, 1973–1981 KI teadur analüüsimeetodite väljatöötamise ja rakendamise alal, 1981–1984 Silikaatbetooni instituudi vanemteadur.[1]

Teadustöö muuda

Uurimisvaldkonnad: kaltsiumhüdrosulfoaluminaatide määramismetoodika väljatöötamine ja rakendamine ehitusmaterjalide kõvenemisprotsesside uurimisel, tsitraali tootmise vaheproduktide eraldamise ja analüütilise määramise meetodid. Üle 10 teadustrükise.[1]

Teoseid muuda

  • О стойкости бетона, приготовленного при частичной замене портландцемента сланцевой электрофильтровой золой (kaasautor). // Исследования по строительству V. Tallinn, 1964
  • Об образовании и стойкости гидросульфоалюминатов калция при длительном твердении портландцемента (kaasautor E. Ojamaa). // Исследования по строительству X. Tallinn, 1969
  • Разделение и количественное определение хлористого геранилдиметилфениламмония в смеси с его гомологами (kaasautor K. Lääts). // Teaduste Akadeemia Toim. Keemia 28 (1979) 2
  • Определение суммарного количества формальдегида и уротропина в сточной воде производства синтетического цитраля (kaasautor K. Lääts). // Teaduste Akadeemia Toim. Keemia 28 (1979) 3.

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Kirjandus muuda

  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.