Hilda Reiman-Poom
Hilda Reimann-Poom (sünninimi Hilda Johanna Helene Reimann[1]; 2. veebruar 1900 Tartu – 10. veebruar 1992 Stockholm) oli naisõiguslane ja esimene naisvandeadvokaat Eestis.[2]
Hariduskäik muuda
7. klassini õppis Hilda Reimann Tartu Puškini nimelises Gümnaasiumis ja seejärel eksternina Hugo Treffneri Gümnaasiumis.[1] Küpsuseksami sooritas ta 1922. aastal. 1919. aastast õppis ta põllumajandusteaduskonna agronoomiaosakonnas vabakuulajana. 1920. aastal läks ta kuulajaks Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille katkestas samal aastal.[3] Aastatel 1922–1925 õppis Hilda Reimann Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. II järgu diplomi sai Reimann 1924. aastal ja I järgu diplomi 1925. aastal.[1]
Töökäik muuda
Paralleelselt õiguskraadi omandamisega töötas Hilda Reimann Tartu-Võru rahukogu prokuratuuris ametnikuna.[4] Kohe Peale ülikooli lõpetamist asus Reimann täitma vandeadvokaadiks saamise nõudeid.[5] Tollel ajal kehtinud sisekorrareeglite kohaselt oli vandeadvokaadiks saamise eeldused kolmeaastane nõuetekohane töö vandeadvokaadi abina ning seejärel läbitud kahe aasta pikkune praktika kohtus.[6] 1925. aastal võeti ta Eesti Vabariigi Vannutatud Advokaatide Nõukogusse vandeadvokaadi abiks ning 1927. aastal läbis ta kohtupraktika Tartu-Võru rahukogu juures. 16. oktoobril 1930 vannutati Hilda Reimann esimeseks naissoost vandeadvokaadiks Eestis.[5]
Esimesed aastad töötas värske vandeadvokaat Tartus, spetsialiseerudes suuremas osas tsiviilprotsessile. Kogunud advokaadina populaarsust, oli 1931. aastaks Reimanni juurde tööle asunud juba kaks vandeadvokaadi abi.[5] Aastatel 1934–1944 töötas Reimann-Poom vandeadvokaadina Tallinnas, seejärel pages koos abikaasaga Rootsi, kus lõppes tema toonane õiguskarjäär.[7]
Hilda Reimann-Poom tegutses ka naisorganisatsioonide aktivistina: Tartu Naisseltsi abijuhatajana, Viljandi Naisklubi organiseerijana, Tallinnas Eesti Naisliidu juhatuse liikmena, Eesti Naisklubi abijuhatajana. Kodumajanduskojas osales ta perekonnaseaduse väljatöötamisel. Pärast Linda Eenpalu küüditamist valiti 1941. aastal Hilda Reimann-Poom Eesti Naisklubi juhatajaks. Aktivismiga tegeles ta edasi ka Rootsis. Hilda Reimann-Poom osales Stockholmi Eesti Naisklubi loomisel 1945. aastal, mille juhatajaks ta ka ühel häälel valiti. Naisklubi juhatajana töötas Reimann-Poom kuni 1973. aastani, mil ta otsustas loobuda. Samal aastal valiti ta klubi esimeseks auliikmeks. Lisaks oli Hilda Reimann-Poom tegev Akadeemiliste Naiste Ühingus ja kuulus pikka aega selle juhatusse.[2]
Isiklikku muuda
Hilda Reimann abiellus 1932. aastal kohtunik Paul Poomiga, kellega koos kolis esmalt Viljandisse ja hiljem Tallinna. See oli Eesti esimene kohtuniku ja advokaadi vaheline abielu.[8]
Artikleid muuda
- Hilda Reiman-Poom. Lapsendamisest ja selle võimalustest Eestis. [1.-2. osa]. Tervis (1937) nr. 4, lk. 86–88 ; nr. 5, lk. 111–115
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Päts, K. S. Hilda Reimann-Poom – 90 aastat Eesti esimese naisadvokaadi ametisse nimetamisest. 25.11.2020. – Advokatuur.ee. https://web.archive.org/web/20221104114737/https://advokatuur.ee/est/meedia/blogi.n/hilda-reimann-poom--90-aastat-eesti-esimese-naisadvokaadi-ametisse-nimetamisest.
- ↑ 2,0 2,1 Rutt. "Hilda Reiman-Poomi järelhüüe". 07.03.1992. – ¬Teataja: poliitika, kultuuri, ühiskonna- ja noorteprobleemide häälekandja = Estnisk tidning för politik, kultur, samhällsinformation och ungdomsfrågor. Vaadatud 11.10.2022.
- ↑ L. Lindström (koost). Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944. Tartu, 1994, lk 242.
- ↑ S.O. Naine advokaadi talaaris: Hilda Reimann-Poom`i - esimest eesti vannutatud naisadvokaati usutlemas. Uus Eesti, 27.02.1936, nr 56, lk 8.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 Tammkõrv, T. Eesti naisadvokaadid esimese iseseisvusperioodi ajal. Bakalaureusetöö. Tartu: Tartu Ülikool, 2013, lk 24-25.
- ↑ Eesti Vabariigi Vannutatud Advokaatide Nõukogu 1930. aasta aruanne, lk 8.
- ↑ Vahtre, L. Eesti advokatuuri ajalugu 1919–1994. Tallinn: Ilo, 2005, lk 336.
- ↑ Eesti esimene nais-vandeadvokaat abiellub kohtunikuga. Postimees nr 257, 1932, lk. 7.