Henrik Sandblad
Henrik Sandblad (22. oktoober 1912 Göteborg – 6. juuli 1991 Göteborg) oli rootsi idee- ja teadusajaloolane.[1]
Õppis Göteborgi Ülikoolis, cand. phil. (1934), lic. phil. (1939), dr. phil. (1942, Göteborgi Ülikool), väitekiri "De eskatologiska förestallningama i Sverige under reformation och motreformation". Oli aastast 1942 Göteborgi Ülikooli dotsent ning 1966–79 idee- ja teadusajaloo professor, aastast 1979 pensionil.
Teadustöö muuda
1940. aastail avaldas kaks põhjapaneva tähtsusega uurimust Koperniku ja Galilei tööde vastuvõtust Rootsis. Eesti kultuuriloo jaoks on olulise tähendusega uurimus Tartu Ülikooli ajaloo kõige varasemast perioodist (1632–56), milles käsitletakse kõigi sel ajal ülikoolis töötanud professorite teadustegevust. 1985 avaldas ka monograafia olümpialiikumise ajaloost.[1]
Teoseid muuda
- Det copernikanska världssystemat i Sverige. // Lychnos, 1943–1945, 1944/45
- Om Dorpats universitet under dess äldsta kede 1632–1656. // Lychnos. Lärdomhistoriska Samfundets Årsbook 1975–1976
- Världens nordligaste läkare: medicinalväsendets förste insteg Nordskandinavien 1750–1810. Uppsala, 1979
- Olympya och Valhalla: idé- och historiska aspekter av den moderna idrottsrörlesens framväxt. Stockholm, 1985
- Bönder, borgare, präster och andra. Göteborg, 1988.
Viited muuda
Kirjandus muuda
- Tartu ülikooli ajalugu: kolmes köites. Tallinn, 1982, I, 22, 183, 185, 223, 224, 230, 232
- Ämbjörsson, R. Henrik Sandblad in memoriam. // Lychnos (1991), 223–228.
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.