Henn Oona
Henn Oona (sündinud 28. aprillil 1939 Tartus) on eesti füüsik[1], kes viibis esimese eestlasena lõunapoolusel.
Elulugu muuda
Henn Oona on Hain Oona vend.[1]
Lõpetas Rensselaeri Polütehnilise Instituudi (M.Sc.), Ph.D. (füüsika, 1974, Arizona Ülikool, Tucson), väitekiri "Characteristic and non-characteristic X-rays from ion-atom collisions". Töötas 1963–66 USA Antarktika Uurimisprogrammis (USARP), hiljem Arizona Ülikoolis Tucsonis ja California Ülikooli Los Alamose Rahvuslaboris.[1]
Teadustöö muuda
Uurimisvaldkond: eksperimentaalne aatomifüüsika, laserite jm energiaimpulsid termotuumareaktsioonide indutseerijana. 1963 novembrist 1965 märtsini talvitus Antarktikas lõunapoolusel asuvas Amundseni-Scotti jaamas, kus uuris virmaliste geofüüsikat ja morfoloogiat; polaarpäeval osales ka jääkihtide dateerimise uuringutes ning töötas Crozier' neeme pingviinikoloonias ja Rossi šelfiliustikul. Tema auks on nimetatud mägi Transantarktilises mäestikus Kuninganna Elisabethi ahelikus (Mount Oona, 2170 m, 83° 9′ S, 162° 36′ E).[1]
Viited muuda
Teoseid muuda
- Comments on Ar L23-shell fluorescence yields and argon-charge-state fractions. // Phys. Rev. Lett. 34 (1975)
- Equilibrium charge-state distributions and multiple-scattering angles of 1 MeV and 2 MeV krypton ions in carbon foils (kaasautor). // Phys. Rev. A 21 (1980) 2
- Experimental study of relative level populations in beam-foil-excited Ar-VIII and Kr-VIII (kaasautor). // Phys. Rev. A 25 (1982) 1
- Target plasma formation for magnetic compression magnetized target fusion (kaasautor). // Phys. Rev. Lett. 75 (1995) 10.
Kirjandus muuda
- Teataja (1974), 3. VIII
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.