Hariduslik erivajadus
Hariduslik erivajadus (lühend HEV) on vajadus teha muudatusi või kohandusi kooliõppekavas, rühma töökavas või õpikeskkonnas (õppevorm, õpperuumid, õppevahendid, meetodid, suhtluskeel, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid, vajadusel tugipersonal), et tagada kõigile võimalus maksimaalseks osalemiseks õppeprotsessis ja individuaalseks arenguks.[1] Hariduslik erivajadus on seega erinevatest põhjustest tingitud probleemne suhe õpikeskkonna ja õppija individuaalse haridusnõudluse vahel.
Hariduslike erivajadustega lasteks nimetatakse lapsi, kes erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt sedavõrd, et vajavad oma arengupotentsiaali realiseerimiseks keskkonna ümberkorraldamist. Haridusliku erivajadusega õpilased võivad olla nii puudega, õpiraskustega, aga ka andekad või mingitel muudel põhjustel õpikeskkonna kohandamist vajavad lapsed ja noored.
Hariduslike erivajadustega õpilasi ei käsitleta enam erikoolide õpilastena, vaid õpilastena, kes vajavad õpet eritingimustel koolist sõltumata. Hariduslike erivajadustega õpilane on õpilane, kelle eriline andekus, õpi- või käitumisraskused, terviserikked, keelelis-kultuuriline taust, puuded või pikemaaegne õpikeskkonnast eemal viibimine põhjustab olulisi raskusi töötada oma klassikaaslastega samal ajal samas ruumis või vastavale klassile koostatud töökava alusel.
Koolieelses eas avalduvaid erivajadusi nimetatakse arengulisteks erivajadusteks, kooliealiste laste puhul kõneldakse aga hariduslikest erivajadustest. Arenguline ja hariduslik erivajadus võib olla nii mahajäämus eakohasest tasemest (arengupuue) kui ka eriline andekus mingis arenguvaldkonnas.
Mõnikord hälbivad õppijad oma võimetelt, taustalt ja isikuomadustelt eakaaslastest või teistest ümbritsevatest kaaslastest sedavõrd, et tavalises õpikeskkonnas (nt üldharidussüsteemis) kasutatavad või muud harjumuspärased ja kergesti kättesaadavad õpivõimalused neile ei sobi või pole otstarbekad. Selliseid erivajadusi nimetatakse hariduslikeks erivajadusteks, laiemas kontekstis lühemalt erivajadusteks
Võimalikud HEV põhjused muuda
- ebaadekvaatne ja/või vähetoimiv õpe ja kasvatus (nt õpivilumuste häire, õpiraskused)
- vaesus koos kultuurinõrga keskkonnaga (sh õpiraskuste üks põhjus)
- sünnipärased või omandatud puuded (vt ka puue)
- õppekeelest erinev kodune keel (nt muukeelsuse korral)
- teistsuguse kultuuritaustaga kool (nt kakskeelsuse korral)
- eriline andekus ühes või mitmes arenguvaldkonnas (andekas laps)
Vaata ka muuda
Viited muuda
Kirjandus muuda
- J. Kõrgesaar,2002, Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse.
- H. Saul, V. Sepp, M. Päiviste, 2007, Andekus kui hariduslik erivajadus: olukord Eesti üldhariduskoolides