Hargla kalmistu

Hargla kalmistu on kalmistu Valga maakonnas Valga vallas Hargla külas Võru–Mõniste–Valga maantee ääres^[1].

Kalmistu on tunnistatud riiklikuks kultuurimälestiseks^[1]. Samuti on kultuurimälestiseks arvatud kalmistul paiknev 1781. aastal püstitatud kabel.^[2] Lisaks on seal kaks kunstimälestist – kabeli sepistatud tuulelipp^[3] ja kabeli uks^[4].

Kalmistu võtab enda alla 4,59 ha.^[5]

Hargla kalmistu kabel muuda

Hargla hauakabel on tagasihoidliku arhitektuurilise lahendusega. Kabeli maapealne osa on neljakandiline telliskiviehitis, mille kõik küljed on 5,2 meetrit pikad. Hoone seinad on krohvitud ja lubjatud, kivikatuse harjal seisab rauast inglikujukesega rist. Seinte ülaosas on ruumi siemusse ulatuvad ristikujulised avad, fassaadil need puuduvad. Valga-Võru maantee poolse seina keskel asub mitmekordsetest laudadest kahe poolega kaarjas uks. Ukse kohal olevasse kaarpuusse on ehitaja lõiganud aastaarvu 1781. Selle järgi teataksegi kabeli vanust. Arhitektuuri ja põhiplaani alusel võib arvata, et Hargla hauakabeli ja Valgas saksa surnuaial puhkava endise Valga linnapea Ernst Bernhard von Witte (suri 1781) hauakabeli on ehitanud sama ehitusinsener. Muid ehitamise üksikasju ei teata.

Väike erakabel on omapärane aadliperekonna ja sellele lähedaste inimeste elukroonika. Kirstudes lebavad muumiad. Hauakabelis puhkab Laanemetsa mõisa omanik Vene kindralmajor Gotthard Wilhelm von Wassermann, temast paremal on tema kälimehe, endise Taheva mõisa omaniku von Riekoffi põrm. Nende jalgade juures, sarkadega risti, puhkab lihtsas puukirstus kindraliproua. Tema kõrval nurgas asub tundmatu meesterahva põrm. Hauakambri vasakpoolse seina äärde von Riekoffi muumiaga risti on paigutatud kindrali ema kirst. Kabeli lõunapoolse seina ääres asuvad naise ja kahe lapse sargad. Naine võis olla nende laste hoidja. Laste ja lapsehoidja surma põhjuseks arvatakse olevat mingi epideemia. Pärast kabeli valmimist 1781. aastal maeti sinna esimesena kindrali ema.