Harad
Harad (sindarini keelest Lõuna) on J. R. R. Tolkieni väljamõeldud Keskmaal üldnimetus maade kohta Gondorist ja Mordorist lõunas.
Seal elutsevaid hõime nimetati haradrimideks.
Ajalugu muuda
Esimene Ajastu muuda
Gondori ajaloolaste arvates rändasid Esimesel Ajastul Mordorist lõunasse jäävatelt maadelt Haradi kaudu läände druunedainid (Drúedain), kuid pöördusid nad põhja poole Ithilieni ja ületasid arvatavasti Cair Androse lähedal esimeste inimestena Anduini jõe.[1]
Teine Ajastu muuda
Teisel Ajastul puutusid haradrimid kokku numenoorlastega, Keskmaast läänes asuvalt Númenori saarelt pärit inimestega, kes olid avastamas Keskmaa rannikualasid. 9. sajandil pääses Haradi rannikul napilt laevahukust kuulus Númenori meresõitja Aldarion.[2] Numenoorlased rajasid rannikule kolooniaid. Algselt said kohalikud numenoorlastega sõbralikult läbi, õppidest neilt tarkusi põlluharimise ja käsitöö kohta, kuid Númenori kuningas Tar-Ciryatani valitsusajal (1869–2029) alustasid nad Keskmaa rahvaste rõhumist ja tema poja Tar-Atanamir Suure all (valitses 2029–2221) sunniti rannikul elavad põlisrahvad ränga maksukoorma alla.[3] 2280. aastal püstitasid numenorlased Belfalase lahe lõunaossa Umbari looduslikku sadamasse suure kindluse.
3261. aastal maabus Umbaris suure malevaga Númenori kuningas Ar-Pharazôn, et suunduda sealt alistama Mordoris valitsenud Sauronit. Tema sõjaväe eest pagesid ka rannikute põliselanikud. Sauron andis end Ar-Pharazônile vangi ja seilas temaga koos tagasi Númenori. Ar-Pharazôni valitsusajal sõdisid numenorlased Keskmaa rahvastega, orjastasid neid ja kasutasid neid inimohvritena rituaalides. Númenori languse järel 3319. aastal sattus Harad suuresti Sauroni ja mustadeks numenoorlaste mõju ja võimu alla. Mustadeks numenoorlasteks nimetati Númenori languse järel Keskmaa lõunaaladele saabunud põgenikke või seal varem kolonistidena elanud numenoorlasi, kes kummardasid Sauronit ja Melkorit. Lühidalt enne Viimase liidu sõda saavutasid mustatest numenoorlastelt ülikud Herumor ja Fuinur haradrimmide seas märkimisväärselt suure võimu.
Kolmas Ajastu muuda
Suure osa Kolmandast Ajastust oli enamik haradrimme endiselt mustadest numenoorlastest ülikute võimu all, kuigi mõned põhjapoolsemad hõimud allusid Gondori kuningatele. Kui Gondori kuningas Eärnil I 933. aastal Umbari üllatusrünnakuga vallutas, järgnesid paljud haradrimmid oma mustadest numenoorlastest isandatele püüetes linna tagasi vallutada. Kuningas Hyarmendacil I (valitses 1015–1149) lõi mustade numenoorlaste ja haradrimmide väe 1050. aastal otsustavalt puruks ja allutas nad uuesti Gondori ülemvõimule, mille kinnitamiseks saatsid Haradi valitsejad oma poegi pantvangidena elama Gondori kuninga õukonda Osgiliathis.
Seoses aastatel 1437–1447 Gondoris väldanud kodusõjaga ja Umbari langusega mässajate (hiljem tuntud kui Umbari korsaarid) kätte 1448. aastal, said Haradi hõimud Gondori ülemvõimust vabaks ja hakkasid Gondori vastu koostööd tegema Umbari korsaaridega. 1450. aasta paiku langes lahingus mässavate Haradi kuningate ja Umbari korsaaride vastu Gondori kuningas Aldamir, kuid tema poeg Vinyarion saavutas 1551. aastal haradrimmide üle suure võidu.
1944. aastal sõlmisid haradrimmid liidu Rhûni vankrisõitjatega ja Khandi rahvaga, et koos kahel rindel (lõunas ja idas) võidelda Gondori vastu. Kuigi vankrisõitjate ja Khandi rahva vägi oli algselt edukas, tappes Musta Värava juures peetud lahingus Gondori kuningas Orndoheri ja tema mõlemad pojad, saavutas Lõunamaleva väejuht Eärnil (hilisem kuningas Eärnil II) Lõuna-Ithilienis suure võidu ja lõi Haradi sõjaväe puruks. Seejärel pöördus ta põhja poole ja hävitas Laagri lahingus ka vankrisõitjate väe.[4]
2885. aastal tungisid haradrimid Sauroni sõnumitoojate ässitusel üle Porose jõe kaugemale Lõuna-Gondorisse, kuid löödi Rohani ja Gondori ühisväe poolt tagasi. Lahingus hukkusid Rohani kuningas Folcwine'i mõlemad pojad.
Sõrmuse sõja ajaks oli Lõuna-Gondori Porose jõeni haradrimmide kontrolli all, varem oli Haradi valduste piiriks olnud Harneni jõgi. Pelennori väljade lahingus osalesid haradrimmid ratsaväelaste ja hiiglaslike elevantidega Olivantsid. Haradrimmide väejuhiks oli Must Madu, kelle tappis lahingu käigus Rohani kuningas Théoden.
Pärast Sauroni lüüa saamist ja hävingut andsid Haradi lääneosas elavad hõimud end mõningase sõdimise järel Gondori kuninga Elessari võimu alla, kuid idas elavad hõimud jäid suures osas iseseisvaks.
Kultuur ja eluviis muuda
Haradrimide kultuurist on väga vähe teada, kuid kuna nad kaunistasid end ja oma Olivantse tihti kullaga siis on võimalik, et Haradrimid olid jõukamad kui nende kaas hõimlased Khandist ja Rhunist. Harad oli killustatud mitmeteks väike riikideks võimalik, et sellele aitasid kaasa Numenoori kolonistid kes nende lääne rannikule asustusi ehitasid, ning nagu Idalased siis ka nemad tihti võitlesid ja pidasid sõdu oma vahel, selliseid konflikte kasutas ära Sauron, et oma valitsust lõuna maades suurendada, teda aitas ka see kuna vähemalt üks nazgulitest oli Haradrim.
Lõunalaste kuningriikidega lõid Gondorlased ka mitmeid kauba sidemeid ehitades pika kauba tee mis ulatus Ithilienist kuni Lähis-Haradi samal ajal kui Rhunis see puudus kuna seal polnud nii tugevaid ning sõbralike riike, Hardi teed avasid mitmete võimalustega kauplemis viisid eksootilised kaubad Haradi laiadelt kõrbe aladelt ning Kaug-Haradi džunglitest liikusid mööda seda teed põhja poole Gondori kes olid nõus maksma kõrget hinda ja nii teenisid Haradi kuningriigid suurt kasumit.
Sõdade lõpus oli võimalik ka Haradrimidega diplomaatilisi läbi rääkimisi teha nendelt sai reparatsioonideks küsida kulda, juveele ja muid eksootilsi kaupu ning ka orje kes aitaksid Gondori kahjustusi parandada.
Sõjavägi muuda
Haradrimide sõjavägi oli väga mitme külgne nad väga tihti sõdisid nii nagu Idalased, kuid neil võis puududa vastupidavam turvis. Harad oli aga väga suur maa ala ning selle lõuna poolsetest aladest Kaug-Hardi džunglitest tulid Lõunalaste kõige tuntum sõjarelv võimsad olivantsid, nende tohutute elevandi laatsete loomade selga ehitasid oskuslikumad Lähis Haradlased puidust tornid ja ratsutasid nende seljas lastes nooli ja visates odasid.
Kaug-Haradist liitusid ka teine rass Gondori vastases sõjas Trolli mehed, nende kohta puudub igasugune info ning võimalik, et nad olid lihtsalt suuremat kasvu mehed kes elasid Kaug-Haradi kaugemates asustustes.
Geograafia muuda
Haradwaith asus Keskmaa lõuna osas, sellest põhjas asus Gondor ja Mordor, idas Khand, lõunas ja kagus Sisemine meri ja edelas ning läänes Belegaeri meri. Haradi suuruse tõttu on seal mitu kliima vööndit põhja harad tuntud ka kui Lähis-Hard on kõrb ja Kaug-Harad on džungel, mis asub Kaug-Haradist kaugemal lõunas on teadmata.