Hans Heinrich von Tiesenhausen (1654–1724)
Vabahärra Hans Heinrich von Tiesenhausen (1654–1724) oli Rootsi sõjaväelane ja mõisnik, kes osales Põhjasõjas, kus ta juhtis Eesti ratsarügementi.[1]
Elulugu muuda
Hans Heinrich von Tiesenhausen sündis 2. juulil 1654. Tema vanemad olid Porkuni ja Kohala mõisnik[2] Hans Heinrich von Tiesenhausen ja Anna von Üxküll.[3]
Algselt teenis ta sõjateenistuses välismaal, kuid naasis hiljem Rootsi teenistusse.[4]
1669. aastal ostis ta Rakvere mõisa.[2]
1679. aastal oli ta von der Pahleni juhitud Eesti-Liivi-Ingeri ratsarügemendis (Kuninganna Ulrika Eleonora ihukaitse ratsarügement) major. 1688. aastal sai ta teise järgu ning 1691. aastal esimese järgu ooberstleitnandiks.[4]
Põhjasõja algul, 1700. aastal sai ta ooberstina Eesti ratsarügemendi juhiks. Sellele ametipostile jäi ta lühikeseks ajaks ning juba samal aastal sai rügemendi juhiks Johannes Heinrich von Tiesenhausen, Hans Heinrich ise võitles edasi Ingerimaal ja Narvas. 1710. aastal sai ta ratsaväe kindralmajoriks.[5]
Hans Heinrich von Tiesenhausen suri 1724. aasta novembris.[3]
Isiklik elu muuda
Hans Heinrich von Tiesenhausen abiellus Juliane Marie von Taubega. Neil oli viis last: Magdalena Juliana, Hans Heinrich, Jakob Johann, Anna Maria ja Jürgen Detloff.[1]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 "Von Tiesenhausen". Vaadatud 28.02.2023.
- ↑ 2,0 2,1 "Rakvere mõis". Vaadatud 28.02.2023.
- ↑ 3,0 3,1 Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 1. Görlitz. 1931.
- ↑ 4,0 4,1 "Officers of Charles XII. Biographical Notes". Vaadatud 28.02.2023.
- ↑ "Svenska arméns regementen 1700–1718". Vaadatud 28.02.2023.