Hando Kask
Hando Kask (sündinud 7. jaanuaril 1938 Tallinnas) on Eesti päritolu Rootsi arhitekt ja eesti kultuuritegelane Rootsis. Ta tegutses ka näitekirjaniku, lavastaja, luuletaja ja tõlkijana.
Elukäik muuda
Varajane lapsepõlv möödus Loksal. Põgenes koos ema, 9-aastase õe, 6-kuuse venna ja 78-aastase vanaemaga 1944. aastal Saksamaale.[1] Pikemalt peatusid Geislingeni põgenikelaagris. Isa otsis pere üles Punase Risti kaudu ja üheskoos jõudsid nad 1951. aastal Rootsi.
1958. aastal sooritas Rootsis insenerieksami ja 1963. aastal arhitektieksami. Alates 1970. aastast on ta Rootsi Arhitektide Liidu liige ja arhitektibüroo Kask Arkitekter AB omanik. Hando Kase portfelli kuuluvad Rootsi Suursaatkond Tallinnas, Rootsi Suursaatkond Pekingis[2] ja Kairos, Kuninglik Tehnikainstituut Stockholmis, Vadstena lossi ja Püha Birgitta kiriku restaureerimine Vadstenas.[1]
1989–1992 oli tolleaegse välisministri ja tulevase presidendi Lennart Meri abiline ja tema tegevuse vahendaja Stockholmis.[3]
Ta kuulus REE X Esinduskogu koosseisu, Rahvusliku Koostöö Keskuse rühmitusse.
Loominguline tegevus muuda
Luule muuda
Oma esimese luuletuse "Lootuste saar" kirjutas Hando Kask 1950.[1] Luulekogu "Mitte ainult leivast" ilmus 2007[4] ja mida esitleti Tallinnas Rootsi-Mihkli kirikus 2. juulil.[5] Tema luuletusi on viisistanud helilooja Toomas Tuulse. "Imede aias" valiti Pärnu laulupeo nimilauluks.[6]
Tõlked muuda
Alates 1995. aastast on Hando Kask tõlkinud rootsi luulet eesti keelde ja eesti luulet rootsi keelde. Tema üheks keerukamaks tõlketööks on Hjalmar Gullbergi lüüriline süit "Varjatud Jumal" ("Förklädd Gud"), mida esitas Stockholmi Eesti Segakoor oma 10. aastapäeval koos kammerkooriga Amabile ja Pärnu linnaorkestriga Stockholmis Eric Ericsonhallenis, Pärnu Eliisabeti kirikus ja Tallinna Toomkirikus mais 2012.
Näidendid ja lavastamine muuda
1985. aastal sündis tema eestvedamisel Stockholmi Eesti Kabaree Teater, kus ta oli ka teatri näitekirjanik ja teatrijuht. Valmisid lüürilis-muusikalised lavastused:
- "Eidekene ketras" (1985)
- "Kohtumine" (1985)
- "Mingem üles mägedelle" (1989)
- Fantaasia "Wiiraltiana". Teistmoodi kohtumine Eduard Wiiraltiga sõnas, pildis ja muusikas (2013)
- Stockholmi Eesti Koolis lavastas laulumängud; "Kevad metsas" (1988), "Kuhu kadus heli?" (1989), Humoristlik draamadokumentär kooli ajaloost (DVD) (2005)
- Stockholmi Eesti Meeskooriga on teinud lüürilis-muusikalise pärastlõuna "Kevadele" (1996) ja kantaadi "Eestimaa Evangeelium" (1997)
Stockholmi Eesti Segakooriga koostöös valmisid lüürilis-muusikalised lavastused:
- "Kosjasõit" Stockholm, Göteborg, Tartu (2007)
- "Orpheus" Stockholm (2008)
- "Kohver" Liidia Tuulse ja Hando Kask’i luuletuste põhjal, Stockholm (2009)
- 2011. aastal esitas Hando oma loominguga lüürilis-muusikalise põimiku "Imelind" Marie Underi elust ja luulest.
Tunnustus muuda
- 2001 Valgetähe V klassi teenetemärk[7]
- 2015 REL kultuuriauhind[8]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 "Hando Kask – REL 2015 kultuuripreemia laureaat". Eestlased Rootsis. Rahvuslik Kontakt. 13.03.2016.
- ↑ "Peking, Kina. Ambassadanläggning". Statens Fastighetsverk.
- ↑ Kalev Vilgats (09.02.2008). "Kaks 1938. aastakäigu meest- ühe tee viis läbi sõjatule Rootsi, teise kannatuste rada kulges kodukandis". Pärnu Postimees.
- ↑ Hando Kask (2009). Mitte ainult leivast. ISBN 9789949185023: WiseStarter Productions.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: koht sisaldab numbrit (link) - ↑ "Luulekogu Mitte ainult leivast esitlus". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. juuni 2018.
- ↑ Anu Jürisson (16.01.2015). "Laulupeolised kohtuvad kevadel imede aias". Pärnu Postimees.
- ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 3618
- ↑ "Hando Kask – REL 2015 kultuuripreemia laureaat".
Välislingid muuda
- http://isik.tlulib.ee/index.php?id=611
- Jutusaade. Hando Kask. Eesti Raadio
- Hando Kase austamisõhtu Eesti Päevaleht, 7. jaanuar 2017