Halloween

kalendritähtpäev
Disambig gray.svg  See artikkel räägib üldmõistest; filmi kohta vaata artiklit Halloween (film).

Halloween (lühenenud kuju ingliskeelsest nimetusest All Hallows' Eve, 'kõigi pühakute õhtu') on läänekristliku pühakutepäeva (1. november) eelõhtul 31. oktoobril tähistatav kalendritähtpäev. Ajaloolaste arvates on selle juured tõenäoliselt paganlikes ja keldi rituaalides. Halloween on eriti populaarne Põhja-Ameerikas. Halloween'i jooksmine ehk trick-or-treating toimub 31. oktoobril.

Kõrvitsalaternad
Halloween-witch.svg

Kuigi sõna halloween on kristliku algupäraga, arvatakse pühal endal olevat paganlikud juured.[1] Ajaloolane Nicholas Rogers märgib, et "mõned folkloristid arvavad seda tulenevat Rooma puuviljade ja seemnete jumalanna Pomona pidustustest või surnutepühast Parentalia, kuid tüüpilisemalt seostatakse seda keldi Samhaini festivaliga, mille nimi tuleb vana-iiri keelest ja tähendab 'suve lõppu'."[1]

Halloween on väljarändajate (iirlaste ja šotlaste) poolt Põhja-Ameerikas juurutatud, seal kommertsialiseerunud ja nüüd ringiga "tagasi toodud" tähtpäev. Põhitunnuseks on õõnes kõrvits, millele on külje peale sisse lõigatud nägu ja sisse pandud küünal – kõrvitsalatern.

Kõrvitsalaternaid hakati tegema alles Ameerikas, sest kõrvits on Ameerika päritolu taim ja varem neid Euroopas ei tuntud. Laterna valmistamise komme ise on pärit 18. sajandist, mil Iirimaal hakkas levima komme tuua Samhaini ühislõkkelt koju süsi õõnestatud naeri sees.

Juurviljalaterna valmistamise komme viitab iiri rahvajutule Ihnuskoi Jackist (Stingy Jack), keda jumal tema pattude pärast ei võtnud paradiisi ja tänu lepingule kuradiga ei saanud kurat võtta Jacki ka põrgusse. Jack pidi kondama mööda maad, valgustades oma teed kaalikast või naerist õõnestatud laternas hõõguvate sütega, mis kurat talle põrgust järgi viskas.

Sellest legendist inspiratsiooni saanud iirlased ja šotlased hakkasid pimedal ajal oma kodudest eemale peletama Ihnuskoi Jacki ja teisi ringi kondavaid kurje vaime uste juurde või akende peale asetatud juurviljalaternatega, mille sisse olid lõigatud hirmsad näod.[2]

Samuti kasutatakse võimalust kostümeeritult ringi liikuda. Lapsed "kollitavad" naabreid, seades neid valiku ette: "Komm või pomm?", inglise keeles "Trick or treat?" Triki (trick) all mõeldakse mingit vempu. Kui naaber on külaliste tulekuks valmistunud, jagab ta komme või raha. Kui aga keeldub, võib ta mingi vembu või trikiga arvestada.

Pärast halloween'i on naabritel tükk aega detektiivitööd, et teada saada, kes selle või tolle maski taga end varjas, kuna sageli vahetavad poisid ja tüdrukud rõivad ja esinevad siis vastavalt. Juhul, kui ei ole võimalik korralikke kollimaske muretseda, korvab maski puudumise grimm (make-up).

Firmapidudel on halloween samuti aktuaalne – enamasti tehakse kostüümi- või teemaõhtuid.

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Nicholas Rogers(2002). "Samhain and the Celtic Origins of Halloween". Halloween: From Pagan Ritual to Party Night, lk. 11–21. New York: Oxford Univ. Press. ISBN 0-19-516896-8.
  2. Kõik, mida sa pead teadma Halloweenist!

VälislingidRedigeeri