Hajusparv
Hajusparv on kuni mõnest tuhandest tähest koosnev kooslus, mis on moodustunud samas molekulipilves ja on enam-vähem sama vanad.[1] Linnuteel on teadaolevalt üle 1100 hajusparve.[2]
Hajusparvede tähed on seotud vastastikuse gravitatsioonilise külgetõmbejõuga, mida võib galaktikakeskme ümber tiirlemisel häirida kokkupuude teiste parvede ja gaasipilvedega. Hajusparvede eluiga on mõnisada miljonit aastat, kuid suuremad parved võivad vastu pidada ka kuni paar miljonit aastat. Hajusparvi on leitud ainult spriaal- ja ebaregulaarsetest galaktikatest, kus toimub aktiivne täheteke.[1]
Hajusparved on olulised tähtede arengu uurimisel, sest parve liikmed on sarnase vanuse ja keemilise koostisega ning nende omadused (näiteks kaugus, vanus ja kiirus) on üksikute tähtedega võrreldes paremini tuvastatavad.[2] Mitmed hajusparved, näiteks Plejaadid ja Hüaadid, on Maalt palja silmaga vaadeldavad.[3]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 "Open cluster". ScienceDaily. Vaadatud 27. jaanuar 2019.
- ↑ 2,0 2,1 "Open Star Clusters". SEDS. Vaadatud 27. jaanuar 2019.
- ↑ "Open Star Clusters – Information and Observations". Night Sky Info. Vaadatud 27. jaanuar 2019.