Vikipeedia

Hagimenetlus

Hagimenetlus on tsiviilkohtumenetluse liik, kus kohus vaatab läbi hagi korras esitatud tsiviilasju.

Tsiviilkohtumenetluses vaadatakse tsiviilasi läbi hagimenetluses või hagita menetluses. Hagimenetluses esitab hageja nõude kostja vastu ja selle üldine tunnus on (eeldatav) vaidlus poolte vahel. Vastukaaluks puudub üldjuhul hagita menetluses avaldaja ja muude asjast puudutatud isikute vahel seesugune vaidlus.[1]Hagita asjad on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) §-s 475. Hagimenetlus toimub nii maakohtus, ringkonnakohtus kui ka Riigikohtus ning astmeti on menetlusel erinev sisu.[2] Samuti ei vaata tsiviilasja kõrgema astme kohus läbi enne, kui selle on vaadanud läbi temast vahetult madalama astme kohus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.[3]

Menetluse üldpõhimõtted muuda

Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatuga on tagatud igale isikule kohtusse pöördumise õigus, võrdsus seaduse ees, õigus olla oma kohtuasja arutamise juures, seadusest tulenev kohtualluvus ja õigus kaevata otsus edasi kõrgemalseisvale kohtule.[4]

Eelmainitud printsiipidel põhinevad hagimenetluse üldpõhimõtted.[5] Nendeks on näiteks

  •  dispositiivsus ehk menetlusõiguste käsutamine, sh menetluse toimumine poolte esitatu alusel[6];
  •  õigus olla ära kuulatud[7];
  •  hea usu põhimõte, sh tõekohustus[8];
  •  isiklikkus[9];
  •  edasikaebeõiguse tagamine[10];
  •  poolte võrdõiguslikkus.[11]

Hagimenetluse etapid muuda

Eristatakse asja lahendamist ettevalmistavat menetlust, eelmenetlust, asja sisulist läbivaatamist ja otsuse tegemist. Kohus ei lahenda hagiasja esmamulje põhjal, vaid järgides metoodikat süstemaatiliste testide abil. Põhiidee menetlusmetoodikas seisneb kõigi oluliste formaalsete ja materiaalsete aspektide kontrollimise loogilises järjestuses.[12]

Menetlusse võtmine muuda

Menetlus algab hagi esitamisega maakohtusse ja hagi menetlusse võtmise otsustamisega, mida võib piiritleda kui asja algatamise etappi.[13] Kui hagiavaldus on nõuetekohane, jääb hageja ootama kohtu tagasisidet. Järgnev faas on hageja jaoks „nähtamatu“, kuid kohus toimetab hagiga edasi. Tsiviilasjale määratakse automaatselt number ja kohtunik, kes asja lahendama hakkab. Esmalt kontrollib kohus hageja nõude arusaadavust ning seejärel analüüsib hagi lubatavust ja nõuetekohasust järgmiste parameetrite alusel:

  • kas hagi läheb tsiviilkohtumenetluses läbivaatamisele;
  •  kas tegemist on hagi- või hagita asjaga;
  •  kas kohtualluvus on õige;
  •  kas hagihind on õige, kas hagilt on tasutud ettenähtud kulud;
  •  kas avaldus/hagi vastab sisu- ja vorminõuetele.[14]

Täpsustamaks teist parameetrit on Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitanud, et kohus peab sõltumata menetluseosalise seisukohast menetlusse võtmisel otsustama, kas nõudeid tuleks menetleda hagi- või hagita menetluses. Nimelt ei tohi kohus keelduda asja menetlemast, kui kohtusse pöördunud isik (hageja või avaldaja) eksib menetlusliigi valikul. Oletusel, et nõue on esitatud vales menetluses, antakse nõude esitajale võimalus oma nõuet täpsustada.[15] Kui eelmainitud kontrolli tulemusena on tegemist lubatava ja nõuetekohase hagiga, võetakse see edasiste sekeldusteta menetlusse.[16]

Eelmenetlus muuda

Asja algatamisele järgneb eelmenetluse etapp: kohus selgitab välja kõik asja sisuliseks läbivaatamiseks vajaliku ning valmistab tsiviilasja ette kohtulikuks arutamiseks.[17] Selle etapi lõpuni võib hageja võtta hagi kostja nõusolekuta tagasi. Nõusoleku korral võib hagi võtta tagasi ka tehtud lahendi jõustumiseni.[18] Üldreeglina toimub eelmenetlus kirjalikus menetluses, kuid kohus võib ka eelmenetluses määrata eelistungi või pooled ära kuulata.[19]

Eelmenetluses küsitakse kostjalt hagile vastust ning pooled peavad esitama kõik vajalikud seisukohad, avaldused, argumendid ja tõendid vastaspoole esitatule. Etapi lõpuks peaks ilmsiks tulema, mille üle vaieldakse ning millele pooled oma nõuetes ja vastuväidetes tuginevad. Enamasti määratakse ka seadus või konkreetne säte, mille alusel kohus vaidlust lahendab.[20]

Põhimenetlus muuda

Eelmenetlusele järgneb põhimenetlus, kus esitatakse pooltele kohtukutse ja vaadatakse kohtuistungil asi läbi. Kohus esitab istungil ettekande asja sisust ning järgnevalt kuulatakse ära poolte suulised argumendid ja uuritakse juurde võetud tõendeid.[21] Sisulise arutamise ja kohtuvaidluse lõppedes läheb kohus otsust tegema, teatades, millal ja mil viisil kohtuotsus avalikuks tehakse.[22]

Tsiviilkohtupidamise üks üldpõhimõte on asja suuline läbivaatamine istungil. Nimelt tagab see menetluse läbipaistvuse, aususe ja avalikkuse. Samuti peetakse suulisust legitiimsuse garantiiks ehk seaduslikkuse tagajaks.[23]

Menetluse lõpetamine ja menetluskulude jaotus muuda

Pooled võivad lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Hageja võib esitatud nõudest loobuda ja kostjal on õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada.[24]

Igas kohtuastmes peab kohus arvestust asjas kantud menetluskulude ja asja läbivaatamise kulude kohta.[25] TsMS-i järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Muu hulgas hüvitab ta teisele poolele kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, sealhulgas tema seadusliku esindaja menetluskulud. Kohus võib siiski jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui väljamõistmine kaotanud poolelt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.[26]

Apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse esitamise õigus muuda

Põhiseaduse järgi peab igaühele olema tagatud edasikaebeõigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale. See ei tähenda, et õigusliku vaidluse lõplikuks lahendamiseks on vaja läbida kõik kolm kohtuastet. Kiire lahendamise huvides peaks õigusrahu saabuma võimalikult varakult esimese astme kohtu lahendiga, mitte edasikaebeõigust kasutades.[27]

TsMS-i järgi võib pool esitada esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule, kui esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või kui asjaolude ja tõendite alusel tuleks teha tegelikust erinev otsus. Esitamine ei ole lubatud, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud.[28]

Ringkonnakohtu otsuse peale võib apellatsioonimenetluse osaline esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule, kui ringkonnakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi. Samaselt apellatsioonkaebusele ei saa kassatsioonkaebust esitada, kui mõlemad pooled on kaebuse esitamise õigusest loobunud.[29] Kassatsioonimenetluses ei tegele Riigikohus enam faktide tuvastamise ega tõendite kogumisega, vaid õiguslike küsimuste lahendamise ja seaduse tõlgendamisega.[30]

Viited muuda

  1. ↑ A. Pärsimägi. Hagimenetlus. Hagi ja taotluse esitamine. Tallinn: Juura 2019, lk 19–20.
  2. ↑ A. Pärsimägi, lk 20.
  3. ↑ Tsiviilkohtumenetluse seadustik – RT I, 19.03.2019, 22, § 9.
  4. ↑ A. Pärsimägi, lk 22.
  5. ↑ Ibid, lk 22–23.
  6. ↑ TsMS, §-d 3, 4, 5, 206, 208, 230.
  7. ↑ TsMS, §-d 306, 328, 337.
  8. ↑ TsMS, §-d 328, 329, 33, 200.
  9. ↑ TsMS, §-d 4, 217, 346.
  10. ↑ TsMS, §-d 630, 660, 668, 696, 206.
  11. ↑ TsMS, §-d 5, 215.
  12. ↑ A. Pärsimägi, lk 25.
  13. ↑ Ibid.
  14. ↑ A. Pärsimägi, lk 26.
  15. ↑ RKTKm 2-16-14722, p 13.
  16. ↑ A. Pärsimägi, lk 26.
  17. ↑ Ibid, lk 144.
  18. ↑ TsMS, § 424
  19. ↑ A. Pärsimägi, lk 26–27.
  20. ↑ Ibid, lk 27.
  21. ↑ Ibid.
  22. ↑ TsMS, § 402.
  23. ↑ A. Pärsimägi, lk 27.
  24. ↑ TsMS, § 4.
  25. ↑ TsMS, § 138.
  26. ↑ TsMS, § 162.
  27. ↑ Riigikohus. Kohtuasjade menetlemine Riigikohtus. – www.riigikohus.ee/et/menetlus-riigikohtus/kohtuasjade-menetlemine-riigikohtus, 19.10.2019.
  28. ↑ Kohus. Kohtumenetlus tsiviilasjades. – www.kohus.ee/et/kohtuotsus/tsiviilasjades, 19.10.2019.
  29. ↑ TsMS, § 668.
  30. ↑ Riigikohus. Kohtuasjade menetlemine Riigikohtus. – www.riigikohus.ee/et/menetlus-riigikohtus/kohtuasjade-menetlemine-riigikohtus, 19.10.2019.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Hagimenetlus&oldid=5564505"