Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib haigusest; haiglasliku vee kartuse kohta vaata artiklit Veekartus; keemia mõiste kohta vaata artiklit Hüdrofoobsus

Marutaud (ka hüdrofoobia) on püsisoojaste loomade ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. Inimese nakatumisel viirusega nimetatakse haigust marutõveks[1] ehk raabieseks[2].

Marutaud
Rabies
Klassifikatsioon ja välisallikad
RHK-10 AA.82
RHK-9 071
DiseasesDB 11148
MedlinePlus 001334
eMedicine med/1374 emerg/493 ped/1974
MeSH D011818

Haigusetekitajaks on marutõve viirus (sugukond Rhabdoviridae, perekond Lyssavirus).

Inimene võib marutõppe nakatuda marutaudi põdeva looma hammustuse tagajärjel. Ravita põhjustab marutõbi alati surmaga lõppevat ajupõletikku.

Eesti on alates 2013. aastast kuulutatud marutaudivabaks riigiks[3], kuid Aasias ja Aafrikas sureb marutaudi igal aastal kümneid tuhandeid inimesi.[4]

Sisukord

KlassifikatsioonRedigeeri

RHK-10-e klassifitseerib marutõve jaotises A82 marutõbi, mida vajadusel täpsustatakse alamjaotistega.

Marutõve rahvusvahelise klassifikatsiooni kohandused RHK-10 alamjaotistena

Alamjaotised Nimetus
[A82.0] Metsamarutõbi
[A82.1] Asulamarutõbi
[A82.9] Täpsustamata marutõbi

NakatumineRedigeeri

Haigus levib peamiselt haige loomahammustuse tagajärjel, kui viirusega nakatunud loomasülg sattub haava. Võimalik on, et nakatutakse ka siis, kui haige looma sülg satub silma, ninna, suhu või värskele haavale, kuid tegelikus elus juhtub seda harva. Ohtlik on selline levikuviis eriti seetõttu, et sülg võib olla nakkusohtlik juba 4-10 (15) päeva enne, kui loomal tekivad haigusnähud.

VeterinaariaRedigeeri

Veterinaarias nimetatakse püsisoojaste loomade ägedakujulist närvisüsteemi kahjustavat viirushaigust, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga, marutaudiks.

ViitedRedigeeri

  1. "Meditsiinisõnastik", tõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido, lk 458, 2004, ISBN 9985-829-55-7
  2. [1], veebiversioon (vaadatud 4.11.2013)
  3. Eesti kuulutati marutaudivabaks maaks, 9.04.2013, Veebiversioon (vaadatud 9.11.2015)
  4. Rabies WHO koduleht (vaadatud 09.11.2015)

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri