Hüdrauliline juhtivus

Hüdrauliline juhtivus (; , ) väljendab kogu taime või tema üksikute organite (leht, oks, vars, juur, juurestik) veetranspordivõimet ehk seda, kui hõlpsalt suudab vesi taimeorganeid läbida. on arvutatav veevoolu kiiruse (; , ) ning rõhkude või veepotentsiaalide erinevuse (; , ) suhtena[1]:

Tavaliselt väljendatakse hüdraulilist juhtivust taimeorgani pindalaühiku (lehtede projektsioonipindala, ksüleemi ristlõikepindala jne) kohta. Hüdrauliline juhtivus on takistuse pöördväärtus, mis tähendab, et on seda suurem, mida väiksem on takistus veevoolule läbi taimekudede ja vastupidi[1][2]. Hüdrauliline takistus (; ) on tuletatud omakorda vastavalt analoogiale Ohmi seadusega[2]. Kõige kiiremini liigub vesi taimes juhul, kui veepotentsiaali gradient on suur ja hüdrauliline takistus väike[3].

Vedeliku viskoossusRedigeeri

Hüdrauliliste mõõtmiste puhul tuleb kindlasti arvestada vedeliku viskoossusega, mis sõltub lahustunud ainete sisaldusest. Näiteks kontsentreeritud suhkrulahus on üsna viskoosne ja aeglustab märkimisväärselt voolu[2].

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Nijsse, J.; Van der Heijden, GWAM; Van Ieperen, W.; Keijzer, C. J.; Van Meeteren, U. (2001). "Xylem hydraulic conductivity related to conduit dimensions along chrysanthemum stems". Journal of Experimental Botany 52 (355): 319–327. 
  2. 2,0 2,1 2,2 Cruiziat, Pierre; Cochard, Hervé; Améglio, Thierry (2002). "Hydraulic architecture of trees: main concepts and results". Annals of forest science 59 (7): 723–752. 
  3. Wullschleger, Stan D.; Meinzer, F. C.; Vertessy, R. A. (1998). "A review of whole-plant water use studies in tree". Tree physiology 18 (8-9): 499–512.