Ihamaru külanõukogu
Ihamaru külanõukogu oli külanõukogu Eesti NSV-s. Külanõukogu halduskeskus asus Krootuse külas.
Ajalugu muuda
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 13. septembri 1945 seadlusega moodustati Võrumaa Kõlleste valla koosseisus Häätaru külanõukogu keskusega Häätaru külas.[1] Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 26. septembri 1950 seadlusega Kõlleste vald likvideeriti ja Häätaru külanõukogu territoorium arvati Põlva rajooni koosseisu.[2] 1954. aastast oli Häätare külanõukogu keskus Kõlleste külas. 1958 septembris viidi Häätaru külanõukogu halduskeskus Kõlleste külast üle Ihamaru külla.[3]
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 29. aprilli 1962 seadlusega nimetati Põlva rajooni Häätare külanõukogu ümber Ihamaru külanõukoguks.[4]
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 18. jaanuari 1963 seadlusega likvideeriti Veski külanõukogu ja selle alad liideti Ihamaru külanõukoguga, samas osa senise Ihamaru külanõukogu läänepoolseid alasid anti üle Kanepi külanõukogule.
1963 juunis viidi külanõukogu keskus Ihamaru külast üle Piigaste külla.
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 26. märtsi 1966 seadlusega muudeti taas külanõukogude halduspiire ning Ihamaru külanõukoguga liideti 7,2 km² suurune ala koos 72 elanikuga Valgjärve külanõukogu maadest.
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 28. juuli 1972 seadlusega liideti Ihamaru külanõukogu loodeosast 42,31 km² suurune maa-ala koos 411 elanikuga Valgjärve külanõukoguga.
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 29. augusti 1991 seadlusega nimetati Ihamaru külanõukogu ümber Kõlleste külanõukoguks.[5]
Külanõukogu likvideeriti 26. septembril 1991 seoses Kõlleste valla omavalitsusliku staatuse taastamisega.[6]
Külad muuda
1970. aasta seisuga oli külanõukogus 47 küla: Aia, Aksi, Hilba, Hädaküla, Häätaru, Ihamaru, Itti, Jakobi, Jaska, Juuriku, Järve, Karaski, Karilatsi, Kõlleste, Kõrista, Küka, Lutsu, Maaritsa, Mutiku, Nuusa, Palu, Palutaja, Parmu, Peraküla, Piigaste, Poka, Prangli, Põrste, Russaku, Sahkri, Saviküla, Taraski, Tarikatsi, Tiksi, Tornimäe, Trongi, Tuulemäe, Tõdu, Vahi, Vahtra, Viia, Virblase, Vissi, Voorepalu, Väljamäe, Ärmiku, Ääro ja 2 asundust: Krootuse ja Veski.
Peale väikekülade liitmisi jäi 1978. aasta seisuga külanõukogu koosseisu 12 küla: Häätaru, Ihamaru, Karaski, Karilatsi, Krootuse, Palutaja, Piigaste, Prangli, Tuulemäe, Tõdu, Veski ja Voorepalu.
Rahvastik muuda
Külanõukogu elanike arv
- 1959: 2472
- 1970: 2091
- 1979: 1305
- 1989: 1214
Põllumajandusettevõtted muuda
1954. aasta seisuga tegutsesid külanõukogu piirides Partorg N. Lume nimeline kolhoos, Molotovi nimeline kolhoos, kolhoosid "Kalju" ja "Tee Kommunismile" ning Voldemar Sassi nimeline sovhoos.[7] 1978. aasta seisuga oli ainukeseks põllumajandusettevõtteks Ihamaru külanõukogus jäänud Voldemar Sassi nimeline sovhoos.[8]
Viited muuda
- ↑ Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus "Võru maakonna valdades küla töörahva saadikute nõukogude moodustamise kohta". Eesti NSV Teataja, 1945, 33, 520
- ↑ Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus "Maarajoonide moodustamise kohta Eesti NSV-s". Eesti NSV Teataja, 1950, 11, 114
- ↑ Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 20. septembri 1958 seadlus "Aesoo, Aluste ja Häätaru külanõukogude administratiivkeskuste üleviimisest". Eesti NSV Teataja, 1958, 13, 197
- ↑ Kalev Katus, Allan Puur, Asta Põldma. Rahvastiku ühtlusarvutatud sündmus- ja loendusstatistika. Põlvamaa 1965–1990. Tallinn: Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus, 2002
- ↑ Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus Põlva maakonna Ihamaru külanõukogu ümbernimetamise kohta. RT 1991, 30, 351
- ↑ Kõlleste vald – 25. Kõlleste, 1 september 2016
- ↑ Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus Eesti NSV külanõukogude ühendamisest. Eesti NSV Teataja, 1954, 10, 104
- ↑ Nõukogude Eesti. Entsüklopeediline teatmeteos. Tallinn: Valgus, 1978, lk 368