Ava peamenüü
Rootsi Sõjaarhiivis säilitatav Gustavia plaan
Rootsi kuningas Gustav IV Adolf
Gustavia sadama asukoha Zicker'i lahe (Zicker See) paiknemine Rügeni (suurem kaart) ja Mecklenburg-Vorpommerni (väiksem kaart) suhtes
Gustavia asukoht tänapäeval

Gustavia oli 19. sajandi alguses lõpetamata jäänud Rootsi linn Rügeni saarel (tänase haldusjaotuse järgi Saksamaal). Nii selle ehitamise algus kui sunnitud katkestamine langesid Napoleoni sõdade aega.

TaustRedigeeri

Rootsi kuningriik osales sageli sõdades ja Rootsi Pommeri muutus seetõttu tihti lahinguväljaks. Olukord, kus Rügeni saarel ei olnud sadamat, osutus ebasoodsaks neil kordadel kui ligipääs lähedalasuvasse Stralsundi oli maismaalt vaenlase vägede poolt blokeeritud.[1] Neis olukordades kandsid Rootsi dessantväed Rügeni kaitsmata randadel maabudes suuri kaotusi.[2] Seetõttu koostati aastal 1806 Rügeni kagukaldale rajatava sadamalinna plaanid.[3] Veelgi enam - Rootsi lootis Mönchgut'i poolsaarel asuva kindlustatud sadamalinna abil vaevata blokeerida mistahes mereväe ligipääsu Stralsundi, Greifswaldi ja Wolgasti.[2]

See sadam oleks saanud nime tolleaegse Rootsi monarhi Gustav IV Adolfi[3], kes ei kavandanud Gustaviat mitte ainult mereväebaasi, vaid ka kaubalinnana (köping), järgi.[4] 1806. aasta juulist augustini viisid ohvitserid Boye ja Gripenberg läbi maamõõtmistööd Groß Zicker'i ja Klein Zicker'i asulaid ümbritseval alal, jõudes tõdemuseni, et abajat tõkestavate liivaste säärte süvendamise järel saaks seal lähedal asuvast Zicker See nime kandvast lahest hea sadama kolme- kuni neljasajale alusele.[3] Boye koostas ka linna esimesed plaanid.[4]

EhitusRedigeeri

1806. aasta 11. septembril andis Gustav IV Adolf käsu sadama ehitamiseks, usaldades järelevalve mehele nimega Ljungberg. Ehitustööd algasid samal kuul õhkimiste ja mullatöödega Groß Zicker'i külast läänes ning maabumissildade püstitamisega rannas. Oktoobris muutusid tulevase linna plaanid täpsemaks ja ehitada soovitati 30 rajatist, sealhulgas laevatehas, dokk, mereakadeemia, esinduslike eluhoonetega esplanaad ja kutse- ning põllumajanduskool. Detsembris mõõdistasid ehituspaika uuesti Johan Daniel Sabelström ja Fale Fjellström.[3]

1807. aastal vallutas Prantsuse sõjavägi Stralsundi ja okupeeris oktoobris Rügeni. Kõik Gustavia ehitised võeti Prantsusmaa okupatsioonivägede poolt kas koost lahti või tehti maatasa. Kui Rootsi piirkonna taas oma kontrolli alla sai, ehitustegevusega ei jätkatud ja aastal 1812 okupeerisid selle taas Prantsusmaa väed. Peale nende lõplikku taandumist aastal 1813 ehitas Rootsi lähedusse kaks maabumissilda: üks Zickersches Hövt'i ja teine Göhrenisse. Kui Viini kongress Napoleoni sõjad aastal 1815 lõpetas, määrati Rootsi Pommeri Preisimaale ja kuigi Preisimaa merevägi kasutas aeg-ajalt endist Gustavia sadamat ning ehitas sinna aastatel 1849/1850 mõned pollarid, ei olnud Preisimaa huvitatud Rootsi projekti jätkamisest.[2]

Kõik, mis Gustaviast säilinud on, on 1813. aastal ehitatud maabumissilla jaoks vette lastud kividega täidetud puidust kastid.[4]

Vaata kaRedigeeri

AllikadRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Krüger, pp.2,3
  2. 2,0 2,1 2,2 Krüger, p.3
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Krüger, p.2
  4. 4,0 4,1 4,2 Asmus

BibliograafiaRedigeeri