Gustav von Meyer

Carl Gustav von Meyer (sündinud 1676[1][2]) oli Rootsi ja Vene sõjaväelane (major), Vändra ning Pähu mõisnik.

Septembris 1696 teenis ta relvurina (rustmästare) oma sugulase kapten Barthold von Meyercrantzi kompaniis Tartus.[3] 31. oktoobril 1698[1] ning 28. septembril 1699[2] teenis ta förare auastmes samas väeosas. Pataljoni munsterrolli järgi oli ta väeosaga liitunud aprillis 1695.[1]

12.juulil 1702. aastal ülendati ta leitnandiks.

Skytte pataljoni koosseisus kuulus Meyer Tartu kaitsjate hulka 1704. aasta piiramise ajal. Skytte on päevaraamatus välja toonud seiga, kus vahetult enne piiramise algust saadeti Pärnust Tartusse kolmsada koormat linnaseid, mis olid iga hetk sihtkohta jõudmas. Et voor Vene eelvägede kätte ei langeks, saatis komandant Skytte leitnant Gustav Meyeri ühes salga sõduritega seda linna toimetama. Meyeri ülesanne õnnestus, kuna Tartu alla polnud jõudnud veel piisaval hulgal tsaari vägesid, et rootslasi rünnata.[4]

1708. aastal leitnandi auastmes.[5]

30. aprillil 1723. aastal läks ta erru Rootsi armee teenistusest majori auastmes.

03. mail 1725. aastal esitas ta taotluse enda kandmise kohta Liivimaa hertsogkonna aadlimatriklisse – "Keisrinna Katariina I Diplom [03.05 – 31.12.1725] ("offene Diploma")" Rootsi armee teenistusest erru läinud major Gustav Meyerile Liivimaa hertsogkonna aadlimatriklisse kandmise kohta nimega "von Meyercrantz". Paraku jäi see taotlus allkirjastamata ent diplom kanti Vene impeeriumi kinnitamata aadlimatriklite nimekirja. Diplomi originaal on hävinud, koopia asub Venemaal.

Perekond muuda

Ta abiellus Vändra mõisa pärijanna, šoti päritolu Johanna Regina Bennetiga (1687–1740), kes oli major Jakob (James) Benneti ja Christina Kinnemondi tütar. Johanna Regina vend Vilhelm (William) Bennet (1677–1740) oli Rootsi ratsaväe kindralmajor, kes sai 1719. aastal vabahärratiitli. Carl Gustavi ja Johanna Regina abielust sündisid:


Viited muuda