Gunnar Nurk

Eesti keemik

Gunnar Nurk (sündinud 3. juulil 1976 Põltsamaal) on eesti keemik.[1]

Gunnar Nurk juhendamas tudengeid tahkeoksiidsete kütuseelementide valmistamisel

Elulugu

muuda

1994. aastal lõpetas Nurk Põltsamaa Keskkooli, 1998 Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna magistrikraadiga füüsikas ja elektrokeemias. 2000 kaitses magistrikraadi teemal “2-metüül-2-butanooli adsorptsioon vismuti (111), (001) ja ( ) monokristalli tahkudel”, 2003. aastal doktorikraadi teemal “Adsorption kinetics of some organic compounds on bismuth single crystal electrodes”.[1]

Nurk oli aastatel 1999–2001 OÜ Tartu Tehnoloogiad keemik ja 2001–2002 Tartu Ülikooli füüsikalise keemia instituudi erakorraline teadur, 2002. aastast on ta sealsamas teadur, 2003. aastast ühtlasi Stockholmi Kuningliku Tehnoloogiainstituudi külalisteadur.[1]

Teadustöö

muuda

Gunnar Nurga uurimisvaldkonnad on protsessid modifitseeritud piirpindadel ja faasides, nende rakendused uuetüübilistes elektrienergia allikates ja -salvestites; tahkeoksiidkütuselemendi katoodi poorsuse, mikrostruktuuri ja keemilise koostise optimeerimine; orgaaniliste ühendite adsorptsiooni ja kondensatsiooni seaduspärasuste analüüs. Osalenud kõrgtemperatuurse kütuseelemendi uurimisel. Üle 40 teaduspublikatsiooni.[1]

Teoseid

muuda

Isiklikku

muuda

Gunnar Nurga vend on bioloog Kaspar Nurk.

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide, lk 24.

Kirjandus

muuda
  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.