Griežė
Griežė (žemaidi Greižė) on küla (endine alev) Leedus Mažeikiai rajoonis Židikai vallas Läti piiri ääres.
| Griežė | |
|---|---|
|
| |
| Pindala | 12,06 km²[1] |
| Elanikke | 5 (2021)[2] |
|
| |
| Koordinaadid | 56° 25′ N, 22° 12′ E |
  | |
Küla asub Venta ja Varduva jõgede ühinemispaigas. Osaliselt ulatuvad külla Natura 2000 alad Venta jõe org ja Venta keskjooks.[3] Griežės on kruusakarjäär.
Sealne kalvinistide kirik ja mõisakompleks on varemetes.
Küla nimi võib tuleneda saksa keelest, kus griess tähendas kruusa. Ka on võimalik, et see tuleneb sõnast griežia, mis tähendab karmi.[4]
Griežė mõisa territooriumil asuvad kaks suurt kivi, millest üks on lohukivi. Legendid kivide kohta puuduvad, folklooriarhiivis on vaid talletaud, et neid kutsutud vanasti Päikesekivideks.[5]
Muinsusmälestised muuda
Muinsuskaitse all on Griežė muinaskalmed[6] ja Griežė tumulused.[7]
Ka on muinsuskaitse all kaks linnamäge koos sealsete asulakohtadega. Esimene neist on oletatavasti aastal 1264 maha põletatud kuralaste linnus. Kohalike legendide kohaselt asus seal pühapaik, kus põles püha tuli.[8] Linnamägi on 10–12 meetri kõrgune, pindalaga 50 × 40 m. Kolme meetri kõrgune vall on lääneküljel kruusakaevamisega osaliselt rikutud. Lõunas piirab linnamäge nelja meetri laiune ja poole meetri sügavune vallikraav.[9] Selle juures asuvas asulakohas on 35–60 cm paksune kultuurikiht.[10] Sealse linnamäe lähistel asub Varduva jõe kaldal Lambalagendik, kus vanasti olevat põletatud ohverdatavaid lambaid.[5]
Teine linnamägi asub Venta jõe kaldal ja selle kohta räägib rahvasuu arvukalt erinevaid legende.[11] Trapetsikujuline linnamägi on 17–20 meetri kõrgune, 24 meetrit pikk, 15 meetri laiune lõunas ja 10 meetri laiune põhjas. Põhjaküljel on veel 8 meetri laiune terrass, mis on ülemisest osast kolm meetrit madalamal. Põhjaküljel on vall 0,2 meetri kõrgune, lõunas 3,5 meetri kõrgune. Kahekümne meetri pikkune, seitsme meetri laiune ja 3,5 meetrit sügav vallikraav eraldab seda lõunaküljel eeslinnusest.[12] Eeslinnus oli kasutusel esimesest aastatuhandest XIII sajandini. Selle pindala oli 27 × 25 m. Lõunaküljelt piiras seda nelja meetri laiune ja poole meetri sügavune vallikraav.[13] Selle juures asuvas asulakohas on 60–100 cm paksune kultuurikiht. Asulakoht oli kasutusel esimesest aastatuhandest XIII sajandini.[14]
Ajalugu muuda
Asulat on kirjalikes allikates esmakordselt mainitud aastal 1253 (Griese). Toona kuulus see kuralaste Ceclise muinasmaakonda. Aastal 1264 põletasid Liivi ordu väed sealse linnuse maha.[15]
Aastal 1595 on Griežėt manitud kui alevit. Aastal 1596 kuulus see Burbadele, aastal 1598 Taubedele. XVII sajandi alguses läks alev Bilevičiuste valdusesse ja sinna rajati kalvinistlik kirik. Põhjasõja ja järgnenud katkuepideemia ajal jäi alev rahvast tühjaks.
Sealse kalvinistide kiriku kohta on mitu legendi. Ühe kohaselt harjunud rahvas vastureformartsiooni ajal öösiti kirikus palvetamas käima. Ühel tormisel ööl langenud osa kirikust Venta jõkke, uppunud ka kiriku kuldne kell. Teise loo kohaselt üritanud Leckava rahvas ühel päikeselisel päeval teada saada, miks jõgi ühes kohas nii sädeleb. Tõmbasid siis jõest kuldse kirikukella välja, aga lasid selle siis jälle jõkke tagasi.[5]
Aastal 1902 elas praeguse Griežė aladel lisaks külale veel kuus inimest sepikojas ja 35 inimest mõisas.[16] Aastal 1906 alustasid sealse mõisa töölised streiki. Samal aastal mõistsid Lätist saabunud ülestõusnud sealse mõisniku Keyserlingki surma ja hukkasid ta.[17] Aastal 1923 oli lisaks külale Griežės veel 79 elanikku huutoris.[18]
9. oktoobril 1944 hävis küla punaarmee rünnakus peaaegu täielikult. Sõjajärgsetel aastatel rajati Varduva jõele väike hüdroelektrijaam. Aastani 1952 tegutses külas raamatukogu. Aastal 1965 oli külas väike saekaater, tegutses algkool, seal oli ka veski.
Elanikkond muuda
|
|
Viited muuda
- ↑ Dėl Mažeikių rajono savivaldybės gyvenamųjų vietovių nustatymo, pavadinimų suteikimo, gyvenamųjų vietovių panaikinimo, teritorijų ribų nustatymo ir pakeitimo
- ↑ Gyventojai gyvenamosiose vietovėse: Lietuvos Respublikos 2021 metų gyventojų surašymo rezultatai. Vilnius: Statistikos departamentas, 2022.
- ↑ https://www.geoportal.lt/map/
- ↑ Lauraitis V. Iš Griežės praeities // Pergalės vėliava.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 Vaitkevičius V. Senosios Lietuvos šventvietės. Žemaitija, Vilnius 1998, lk 163.
- ↑ Griežės kapinynas
- ↑ Griežės pilkapynas
- ↑ Griežės piliakalnis su gyvenviete
- ↑ Griežės piliakalnio su gyvenviete piliakalnis
- ↑ Griežės piliakalnio su gyvenviete gyvenvietė
- ↑ Griežės piliakalnis II su priešpiliu ir gyvenviete
- ↑ Griežės piliakalnio II su priešpiliu ir gyvenviete piliakalnis
- ↑ Griežės piliakalnio II su priešpiliu ir gyvenviete priešpilis
- ↑ Griežės piliakalnio II su priešpiliu ir gyvenviete gyvenvietė
- ↑ Misius K. Griežė // Žemaičių žemė. – 1997. – Nr. 3(16). – P. 34 – 35.
- ↑ Алфавитный списокъ населенныхъ мѣстъ Ковенской губерніи. – Ковна, Тіпографія Губернскаго Правленія, 1903.
- ↑ Griežė. Lietuviškoji enciklopedija. Vilnius: "Spaudos Fondas", bendradarbiaujant su Lietuvių Katalikų Mokslo Akademija, 1941. Kd. 9: Gini–Hofer, lk 623–624.
- ↑ Lietuvos apgyventos vietos: pirmojo visuotinojo Lietuvos gyventojų 1923 m. surašymo duomenys. Kaunas: Finansų ministerija. Centralinis statistikos biūras, 1925.
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Griežė |