Greenspooni efekt

Greenspooni efekt on biheivioristliku õppimise käsitlus psühholoogias, mille kohaselt mõjutavad nõustumist väljendavad vastused inimese enda vastuseid. Positiivselt kinnitatud vastuseid antakse sagedamini kui neid vastuseid, mida ei ole kinnitatud.

Greenspooni eksperiment

Ameerika psühholoog Joel Greenspoon (1921–2004) huvitus mittedirektiivsest psühhoteraapiast, kus terapeut vastab kliendile ainult "mhm"-ga. Selle uurimiseks korraldas Greenspoon 1955. aastal operantse tingimise katse, kus katseisikul tuli välja öelda mitmesuguseid sõnu. Eksperiment tehti kahes osas. Esmalt, kui katseisik ütles mitmuses olevaid sõnu, vastas eksperimentaator "mhm"-ga, muul juhul ei vastanud midagi. Eksperimendi teises pooles aga sellist tingimust ei olnud, eksperimentaator ei vastanud enam üldse midagi. Katse lõppedes paluti katseisikutel seletada, mis katse ajal toimus. Greenspooni katses said mitmuses olevate sõnade kinnitamisest aru vaid 10 osalejat 75 osalejast.

Greenspooni efekt seisneb tulemuses, et eksperimendi esimeses osas mitmuses olevate sõnade osakaal suurenes ning eksperimendi teises osas vähenes. Seda aga vaid neil katseisikutel, kes ei olnud teadlikud mitmuses sõnade ja kinnitamise omavahelisest seosest. Teised Greenspooni eksperimendiga sarnased katsed on jõudnud samasuguste tulemusteni.

Kirjandus

• Leahey, T. H. (1997). A history of psychology: Main currents in psychological thought (lk 431). Englewood Cliffs, NJ: Prentice-Hall.