Gramzda vald
Gramzda vald (läti keeles Gramzdas pagasts) on vald Lätis Lõuna-Kuramaa piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Virga, Priekule, Kalēti ja Vaiņode vallaga ning lõunas Leedu Skuodase rajooni Aleksandrija ja Skuodase vallaga.
| Gramzda vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Gramzdas pagasts | |
|
| |
| Pindala: 84,89 km² | |
Elanikke: 583 (1.01.2023)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 6,9 in/km² | |
| Keskus: Gramzda | |
 |
Valla pindala on 85 km². Aastal 2011 elas vallas 673 inimest, nende seas 496 lätlast, 33 venelast, 6 valgevenelast, 5 ukrainlast, 2 poolakat ja 130 leedulast.[2] Valla keskus on Gramzda, vallamaja asub aadressil Skolas iela 3. Vallavanem on Dzintars Kudums.[3]
Ajalugu muuda
Praeguse valla aladel asusid 1920. aasta maareformi ajal Mazgramzda mõis (Klein-Gramzden) pindalaga 972 ha (häärberis asub Priekule metsamajand), Dižgramzda mõis (Groß-Gramzden), millele kuulus koos Lauki ja Smikši karjamõisaga 1485 ha maad, Trekņi mõis (Trekken), millele kuulus koos Jaunase ja Maztrekņi karjamõisaga 715 ha maad, ja Gaļķinti mõis (Galkiten) pindalaga 99 hektarit.[4] Aastal 1935 oli Gramzda valla pindala 67,9 km² ja seal oli 1380 elanikku.[5]
Aastal 1945 moodustati Gramzda vallas Gramzda ja Mazgramzda külanõukogu, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Gramzda külanõukoguga likvideeritav Mazgramzda külanõukogu, aastal 1961 aga Aizvīķi külanõukogu. Aastal 1975 liideti osa külanõukogu maadest Priekule külanõukoguga.[6] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. Aastatel 2009–2021 kuulus vald Priekule piirkonda.
Kaitstavad objektid muuda
Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Diždāme linnamägi, Straujenieki linnamägi, Upītēse muinaskalmed, Tiltiņi muinaskalmed ja Aizvīķi linnamägi ning asulakoht.[7] Kohaliku kaitse all on Kunkuļi muinaskalmed ja Gramzda kalmistu juures asuv linnamägi.[8]
Loodus muuda
Suurim jõgi on Sārte.
Vallas kasvab arvukalt nimetuid looduskaitsealuseid põlispuid. Osa Ruņupe oru hoiualast jääb valla territooriumile.[9]
Külad muuda
Vallas on seitse küla. Valla keskus Gramzda on staatusega vidējciems ja seal oli 2020. aastal 256 elanikku. Aizvīķi on staatusega aprūpes ciems 99 elanikuga aastal 2020. Mazaizvīķi on staatusega mazciems. Neli valla küla on staatusega skrajciems: Cāļu ciems 4 elanikuga aastal 2005, Laukmuiža, Mazdāma ligi 25 elanikuga aastal 2005 ja Smikši 16 elanikuga aastal 2005. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]
Viited muuda
- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ Priekules novads, vaadatud 4.02 2021
- ↑ Latviešu konversācijas vārdnīca. VI. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 10 500. sleja.
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid muuda
Gramzda vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis