Grafomaania
Grafomaania (kreeka k γραφειν – kirjutamine[1], μανία – hullus) tähendab intensiivset kirjutamistungi.[2][3]
Psühhiaatrilises kontekstis tähistab see haiglaslikku vaimset seisundit, mille all kannatav inimene kirjutab laialivalguvaid ja segaseid lauseid, mis sageli muutuvad tähenduseta sõna- või tähejadadeks ning mida sel juhul nimetatakse graforöaks[4] (vrdl hüpergraafia). Mõistet "grafomaania" kasutas 19. sajandi alguses Esquirol ja hiljem Eugen Bleuler, mille järel see muutus võrdlemisi levinuks.[5]
Grafomaaniaga on lähedalt seotud tüpomaania – intensiivne soov näha oma nime trükis või kirjutamine avaldatud saamise eesmärgil, äärmuslik sümbolism või tüpoloogia.[6]
Grafomaania ja sellega seotud seisundite psühhiaatriliste määratluste kõrval kasutatakse seda mõistet avaramas tähenduses äärmusliku kirjutamistungi kirjeldamiseks. Max Nordau sildistas "degenereerunud kunsti" rünnates "grafomaaniaks" tema meelest hukkamõistu väärivate kunstnike (nt Richard Wagner[7] ja Prantsuse sümbolistid[7]) loomingu.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Graphic, etymology Etymologyonline.com
- ↑ Graphomania Medicine world
- ↑ Scribomania, Everything 2, 2007-04-21
- ↑ Drever J., (1954), A Dictionary of Psychology, Harmondsworth: Penguin Books
- ↑ "The habit of excessive writing, of explaining, amplifying, and reiterating, of letter making and pamphleteering, forms a morbid symptom of known as "graphomania."
- ↑ Typomania, definition
- ↑ 7,0 7,1 Nordau M., Degeneration: "We will take a closer view of the graphomaniac Wagner.