Gottfried Ploucquet
Saksamaa filosoof
Gottfried Ploucquet (25. august 1716 Stuttgart – 13. september 1790 Tübingen) oli Saksa filosoof ja loogik, üks tuntumaid loogika ja metafüüsika õpetajaid 18. sajandil.
Ploucquet sündis pagulaste-hugenottide peres 1716. aastal. Pärast teoloogia õppimist töötas ta koduõpetaja ja preestrina.
1750. aastal asus ta tööle loogika- ja metafüüsikaprofessorina Tübingeni ülikoolis ja oli selles ametis 1790. aastani.
Ploucquet suri insuldi tagajärjel 1790. aastal.[viide?]
Oma elu jooksul kirjutas Ploucquet mitu sellist artiklit, mis on mõjutanud tänapäevase loogika arusaamu.
Kirjandus
muuda- Dissertatio, qua Varignionii demonstratio geometrica possibilitatis transsubstantionis enervantur (1740)
- Primaria Monadologiae capita accessionibus quibusdam confirmata et ab objectionibus fortioribus vindicata (1748)
- Methodus tractandi infinita in metaphysicis (1748)
- De libero hominis arbitrio ex idea Spiritus deducto (1749)
- Dissertatio de Materialismo, cum supplementis et confutatione libelli: L´homme machine: inscripti (1751)
- Fundamenta Philosophiae Speculativae (1759)
- Dissertatio historico-cosmologica de lege continuitatis sive gradationis Leibniziana (1761)
- Untersuchungen und Abänderunge der logikalischen Constructionen des Herrn Professor Lambert (1765)
- Institutiones Philosophiae Theoreticae sive De arte cogitandi, notionibus rerum fundamentalibus, Deo, Universo, et speciatim De Homine (1772)
- Expositiones Philosophiae Theoreticae (1782)