Georg Gustav von Wrangell (1662–1734)
Georg Gustav von Wrangell (1662–1734) oli Rootsi sõjaväelane, mõisnik, aadlik, ooberstleitnant ja vabahärra, kes osales Põhjasõjas.
Elulugu muuda
Georg Gustav von Wrangell sündis 13./17. septembril 1662 Tallinnas. Tema vanemad olid Hermann von Wrangell ja Anna Dorothea von Tiesenhausen.[1]
1685. aastaks oli ta saanud kapteniks, mil läks lühikeseks ajaks sõjateenistusest ära. Edasi teenis ta Hollandis asuvas Rootsi armees. Põhjasõja algul sai ta Järvamaa jalaväerügemendis majoriks. Sama aastal sai ta selles üksuses ooberstleitnandiks. 1703. aastal sai ta Nõo maakaitseväepataljoni juhatajaks, samal aastal muudeti see jalaväepataljoniks. Wrangell oli 1704. aastal Tartu garnisonis ning alistus linnaga samal aastal.[2][3]
1714. aastal oli Wrangell Liivimaa Landrat-i liige. 1723. aastal loovutas Wrangell isalt päritud Selja, Toolse ja Vara mõisad 14 000 rubla eest Carl Johann von Wrangellile.[2][4]
Georg Gustav von Wrangell suri 14. septembril 1733 Koigis (teiste allikate järgi 1734 Saadjärvel[2]).[1]
Perekond muuda
Georg Gustav von Wrangell abiellus 1686. aastal Agnes Elisabeth von Ferseniga. Pärast eelmise naise surma abiellus ta Sabina Sidonia von Paykulliga. Viimasena abiellus Wrangell 1715. aastal Elisabeth Margareta von der Pahleniga.[5]
Esimesest abielust sündisid Hermann Gustav, Carl Johann, Hans ja Augusta Helena. Teisest abielust Georg Gustav ja Gerhard Johann.[5]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 "Georg Gustaf Wrangel af Ludenhof, till Brackelshof". Vaadatud 08.07.2023.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 "Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar". Vaadatud 08.07.2023.
- ↑ "Swedish Colours from Enlisted and Militia units in the Baltic provinces 1700-1710" (PDF). Vaadatud 08.07.2023.
- ↑ "Nõmmküla mõis". Vaadatud 08.07.2023.
- ↑ 5,0 5,1 "Wrangel af Ludenhof No. 55". Vaadatud 08.07.2023.