Gavith
Gavith (armeenia keeles գավիթ) ehk žamatun (armeenia keeles ժամատուն) on armeenia kirikuarhitektuuris esinev kiriku sissepääsu poolne juurdeehitis, mis on võrreldav Bütsantsi ja Lääne-Euroopa kirikute narteksiga. See ehitati eelkõige kloostrikirikutele. Arhitektuuriliselt oli see selgelt kirikuruumist eraldatud ja enamasti ehitatud hiljem kui kirik ise.
Esimene teadaolev gavith on Horomosi kloostris, ehitatud 1038. aastal, ja tekstides nimetati seda "ža matun". Nimetus "gavith" hakkas levima alates 1181. aastast, mil see esmakordselt ilmub Sanahini kloostri ühes raidkirjas.[1]
Kirjeldus
muudaGavith oli enamasti ristkülikukujulise põhiplaaniga ja neli sammast jagasid selle üheksaks väiksemaks kvadraadiks. Keskmise kvadraadi laes oli ümmargune või hulknurkne valgusava (vahel nimetatud ka oculus), mis võis paikneda sammastele toetuva väikese kupli või akendega laterna tipus. Eeskoja suurus oli väga varieeruv ja selle proportsioon kiriku enda suurusega polnud kindlaks määratud. Oli suuri kirikuid, millel oli väike gavith, ja vastupidi, väikese kiriku gavith võis olla väga avar. Gavith võis olla kogunemisruum, sealt võis jälgida jumalateenistust nagu kirikusaaliski, samuti jagati seal usuõpetust, hoiti raamatuid ja lahendati kohtuasju. See võis olla ka mausoleum, kuhu olid maetud valitsejad või kõrgemad vaimulikud[2].