Gantti diagramm

Gantti diagramm (inglise keeles Gantt chart) on horisontaalne tulpdiagramm, mille lõi 1917. aastal USA insener ja sotsiaalteadlane Henry L. Gantt tootmise kontrollvahendiks. Gantti diagramm on tööriist, mis koosneb tegevusnimestikust ja tegevusi visualiseerivast graafikust ning võimaldab kasutajal modelleerida projekti teostamiseks vajalikke ülesandeid (kavandamine, koordineerimine ja jälgimine).

Ajalugu

Esimese Gantti diagrammi laadse tööriista, harmonogrammi, leiutas aastal 1896 Poola insener Karol Adamiecki, kuid see ei jõudnud laiema üldsuseni enne 1931. aastat. Gantt viis aga Adamiecki kontseptsiooni uuele tasemele ja see leidis juba laialdast kasutust. Diagramm on nimetatud Henry L. Gantti järgi, kes arendas diagrammi aastatel 1910–1915. Gantt võttis tehnika projektijuhtimise vahendina kasutusele eesmärgil ehitada Esimese Maailmasõja ajal kiirelt sõjalaevastikku. Algul tehti Gantti graafikuid vaid käsitsi, st iga kord projekti muutes oli vaja diagrammi muuta või uuesti teha ning seetõttu jäi nende kasutegur piiratuks.

Ajas ei ole Gantti diagrammi olemus muutunud, vaid muutunud on pigem tema kasutamise funktsioon.

Diagrammist

Gantti graafikuid kasutatakse igas suuruses projektide kavandamiseks. Gantti diagrammid võib olla lihtsa versioonina graafikapaberile loodud või keerukama automatiseeritud versioonina, mis on loodud projektijuhtimise rakenduste, näiteks Microsoft Projecti või Exceli abil. Erineva pikkusega horisontaalribad kujutavad projekti ajakava. Horisontaalne riba näitab ka ülesande progressi. Horisontaalse riba pikkus on proportsionaalne ülesande täitmiseks vajaliku ajaga. Lisaks on projektiülesanded nähtavad vertikaalsel ribal. Gantti diagramm toetab projektijuhte projekti seisu või plaanide edastamisel ning aitab tagada projekti jätkumise.

Gantti diagrammil saab näha:

• projekti alguskuupäeva;
• projekti ülesandeid;
• iga ülesande juures töötavat/ vastutavat isikut;
• ülesande algust ja lõppu;
• ülesande kestust;
• ülesannete rühmitamist, seotust ja kattuvust;
• projekti lõppkuupäeva.

Diagrammile tekivad ribad kooskõlas ajatabeliga. Riba pikkus väljendab ülesande kestust, nool ribade vahel nende omavahelist sõltuvust. Erinevad ülesannete seosed on:

• järgmine ülesanne algab alles siis, kui eelmine on lõpetatud;
• ülesanded algavad samal ajal;
• ülesanded lõppevad samal ajal;
• eelmine ülesanne algab pärast järgmise ülesande lõppu. 

Gantti diagramm põhineb joondiagrammil ja on struktuurilt lihtne kaheteljeline tabel. Horisontaaltelg on ajatelg ja vertikaaltelg on ülesannete telg. 

Kasutajad

Tänapäeval on võimalik kõigil kasutada Gantti diagrammi, mis aitab neil oma ülesandeid visualiseerida. Kuna kogu keeruline töö tehakse tänapäeval arvuti algoritmide abil, saab igaüks lihtsalt luua ülesannete nimekirja, lisada algus- ja lõppkuupäevi ning tarkvara teeb kohe vajalikud korrektuurid.

Gantti diagrammid on kasulikud erinevate ametite esindajate töös, näiteks:

• projektijuhid
• tegevdirektorid
• osakonnajuhid
• töödejuhatajad
• turundusjuhid

Minevikus oli Gantti diagramm tööriistaks vaid koolitatud projektijuhtidele. Arvuti abita Gantti diagrammide loomine eeldas laiemat teadlikkust näiteks kunstis, teaduses, kriitilise tee analüüsis.

Gantti diagrammi koostamine

Gantti diagrammi koostatakse tänapäeval harilikult spetsiaalse projektijuhtimise tarkvara või Exceli abil. Mõlemat koostamisviisi kasutades on koostamise sammud valdavalt samad:

1. projekti ülesannete nimekirja koostamine;
2. ülesannete kestuse hindamine ja ülesannete meeskonnaliikmetele määramine;
3. sõltuvate ja sõltumatute ülesannete määramine;
4. kriitilise tee kindlaksmääramine;
5. ülesannete lisamine kronoloogilises järjestuses;
6. sõltumatute ja sõltuvate ülesannete lisamine (sõltuvad ülesanded tuleks rühmitada allosas ning need peaksid jääma kriitilise tee alla).

Rakendustarkvara

Gantti diagrammi visualiseerimise abimeestena kasutatakse näiteks järgmisi programme:

• Microsoft Excel tabelarvutussüsteem
• Microsoft Project
• MatchWare MindView Business
• Celoxis
• Easy Projects
• Project Insight
• RationalPlan

Gantti diagramm võrdluses PERTi diagrammiga

Nii PERTi kui ka Gantti diagrammid näitavad ülesandeid, mis tuleb täita, kuid diagrammid rõhutavad erinevaid detaile. Gantti diagrammides keskendutakse iga ülesande täitmise protsendile ning on raske näha ülesannete omavahelist sõltuvust. Kuigi tavaliselt ei näita PERTi diagramm täitmise protsenti võrgumudeli kasutamise tõttu, on lihtne näha, millised ülesanded üksteisest sõltuvad.

PERTi ja Gantti diagrammid erinevad põhiliselt visuaalselt. Gantti diagrammid näitavad selgelt illustreeritult projekti staatust, kuid Gantti diagrammide probleemiks on see, et nad ei näita sõltuvust ülesannetest – ei ole näha, kuidas ülesanne, mis jääb graafikus alla, mõjutab teisi ülesandeid. Lihtsamate projektide jaoks, kus esineb vähe üksteisest sõltuvaid ülesandeid, on Gantti diagramm ideaalne variant.

Keerulisemates projektides ei pruugi Gantti kasutamine eriti efektiivne olla ning selleks on loodud PERTi diagramm – teine populaarne projektijuhtimises kasutatav diagramm. PERTi diagramm sarnaneb kriitilise tee analüüsi meetodiga (inglise keeles CPM ehk Critical Path Method). PERTi diagrammis on esitatud kolm ajastruktuuri: optimistlik, kõige tõenäolisem ning pessimistlik. PERTi diagrammi ajastruktuuride abil on võimalik projekti erinevate aspektide realistlikkust paremini hinnata. Automatiseeritud Gantti diagrammid salvestavad rohkem teavet ülesannete kohta, näiteks konkreetsete ülesannete jaoks määratud isikud ja märkused toimingute kohta. Plussiks on ka see, et neid saab hõlpsamini muuta kui PERTi diagramme. Graafikuid saab sageli korrigeerida, et kajastada projekti ülesannete tegelikku olekut.