Galba (Servius Sulpicius Galba Imperator Caesar Augustus; sünninimi Servius Sulpicius Galba; 24. detsember 3 eKr15. jaanuar 69 pKr Roomas) oli Vana-Rooma keiser 8. juunist 68 kuni surmani, valitsedes seega umbes 7 kuud.[1]

Galba.jpg

Tema valitsemist on iseloomustatud jäiga ja kindlana, kuigi tema nõuandjaid on nimetatud korruptiivseteks[1].

Galba oli konsul Gaius Sulpicius Galba poeg ning tema ema oli Mummia Achaica. Ta oli pärit rikkast ja väärikast suguvõsast. Lisaks nautis ta keiser Augustuse ja Tiberiuse soosingut. Oma karjääri senaatorina alustas ta aastal 33 pKr olles siis 36-aastane. Aastatel 40–42 pKr sai ta ühe väeüksuse juhiks Ülem-Germaania aladel ning 44–45 pKr teenis ta Aafrikas prokonsulina.[1]

60. aastal määrati Galba Hispaania Citeriori provintsi juhiks, kus ta teenis 68. aastani. Uskudes, et keiser Nero plaanib teda mõrvata, nõustus Galba osalema valitseva keisri vastases mässus. Ettepaneku tegi Gallia Ludunensise provintsi juht Vindex. Seejärel lõi Galba Hispaanias uue leegioni, misjärel värbas ta ka teistest impeeriumi piirkondadest omale ustavaid mehi. Samal ajal kaotas Vindex lahingu Reini ääres seal paiknevate leegionite vastu. Pretooria prefekt Gaius Nymphidius Sabinus meelitas keiserlikku ihukaitset Nerot hülgama, mille järel keiser 9. juunil 68 sooritas enesetapu.[1]

Nero surma järel marssis Galba Rooma ning senat kuulutas ta keisriks[1].

Galba katsed kärpida Nero-aegseid ekstravagantseid kulutusi olid äärmiselt ebapopulaarsed, mida võimendasid Nero loodud väeüksuste likvideerimine ja oponentide, nagu Lucius Clodius Macer hukkamine, kes oli alustanud mässu justnimelt Nero vastu, lõigates läbi Rooma varustatuse teraviljaga. Galba keeldus maksmast ka tasu pretoriaanidele, mis viis uue keisri ühe lähima liitlase, Nymphidiuse mõrvani. Keiser premeeris Vindexile lojaalseid väeosi Gallias, mis tekitas pahameelt Vindexi alistanud Ülem-Germaania väeüksustes. 1. jaanuaril 69 keeldusid need Ülem-Germaania väeosad vanduma truudust Galbale ning ühinesid Alam-Germaania leegionite otsusega kuulutada keisriks Vitellius.[1]

Kui seni oli Galba oma järglaseks määranud Otho, siis senati toetuse võitmiseks otsustas keiser kuulutada oma järglaseks Lucius Calpurnius Piso Frugi Licinianuse, kes oli pärit auväärsest Rooma perekonnast. Endine Galba ustav liitlane Otho pöördus nüüd keisri vastu ja võitis pretoriaanide poolehoiu, lubadusega neid rahaliselt premeerida. Pretoriaanid mõrvasid seejärel 15. jaanuaril keiser Galba ja ka tema soosiku Piso Rooma Foorumil.[1]

Ajaloolane Tacitus on kirjutanud Galbast: "See oli kõigi arvamus, et ta oli võimeline valitsema impeeriumi, mida ta kunagi ei valitsenud."[1]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 Badian, E.. "Galba". Britannica, 11. jaanuar 2021. Vaadatud 08.08.2021.
Eelnev:
Nero
Vana-Rooma keiser
6869
Järgnev:
Otho