Ava peamenüü

Futuna-aniva keel (vahel nimetatud ka lääne-futuna-aniva keeleks) kuulub Austroneesia hõimkonda, Kesk-Ida-Austroneesia keelkonda ja Polüneesia keelte hulka. Keelt kõneldakse Lääne-Futuna ja Aniva saartel ning Tanna saare idaosas. Futuna ja Aniva saarel räägitakse sellest erinevaid murdeid. 2001. aasta seisuga on futuna-aniva keelel ligikaudu 1500 kõnelejat.[1][2]

Futuna-aniva keel
Kõneldakse Vanuatu (Futuna, Aniva ja Tanna saartel)
Kokku kõnelejaid 1500 (2001. aasta seisuga) [1]
Keelesugulus Austroneesia hõimkond
Kesk-Ida-Austroneesia keelkond
Polüneesia keeled
futuna-aniva keel
Keelekoodid
ISO 639-3 fut

Sisukord

ArvsõnadRedigeeri

  • 1 tasi, tahi
  • 2 rua
  • 3 toru
  • 4 fa
  • 5 rima
  • 6 ono
  • 7 fitu
  • 8 varo
  • 9 iva
  • 10 tagafuru, taragafuru, rogafuru, rogofuru [3]

HäälikudRedigeeri

Esivokaalid Keskvokaalid Tagavokaalid
Kõrged i u
Keskmised e o
Madalad a

[4]

Bilabiaalsed Labiodentaalsed Alveolaarsed Palataalsed Velaarsed Glottaalsed
Klusiilid (sulghäälikud) p t k
Nasaalid (ninahäälikud) m n g
Frikatiivid (hõõrdhäälikud) v f s j h
Lateraalid (külghäälikud) l
Tremulandid (värihäälikud) r

[4]

Silpide paigutusRedigeeri

Silpide paigutus sõnas on (C) V (C). Esineb ka paigutusi CCV ja CCVV, kuid need on palju haruldasemad.

(C- konsonant, V- vokaal)[5]

SõnajärgRedigeeri

Futuna-aniva keel kasutab SVO (subjekt-verb-objekt) ning VB (verb-subjekt) sõnajärge.[1]

GrammatikaRedigeeri

SõnamoodustusRedigeeri

  • Selleks, et futuna-aniva keeles moodustada tegusõnast nimisõna, lisatakse tegusõnale –ga lõpp.

Näiteks:
1) fijikau- töötama, fijikauga- töö
2) fakatupu- kohtuma, fakatupuga- kohtumine
3) maki- haige olema, makiga- haigus
4) forau- reisima, forauga- reis

  • Selleks, et ainsusest moodustada mitmust, listatakse nimisõnale –nea lõpp

Näiteks:
1) rau- leht, raunea- lehed/ lehestik
2) se- lill, senea- lilled
3) fua- puuvili, fuanea- puuviljad

  • Nimisõnadest tervikliku mitmuse vormi moodustamiseks lisatakse sõna algusesse ga-/hga- liide.

Näiteks
a one- liivaterad gaone - rand[6]

ArtiklidRedigeeri

Nimisõnadele eelnevad futuna-aniva keeles artiklid.

  • Määravad artiklid

Ainsuses: ta/ te/ ti

Duaalartikkel: ru

Triaalartikkel: taka

Mitmuses: a

  • Umbmäärased artiklid

Ainsuses: sa

Mitmuses: puudub [6]

AdjektiividRedigeeri

Adjektiiv võib..

a) ...järgneda nimisõnale, mille kohta ta käib
Näiteks
1) Ta fatu sore

Ta- määrav artikkel (nagu "the" inglise keeles)
fatu- kivi
sore- suur
Tõlge: Suur kivi

b) ...järgneda tegusõnale
Näiteks
1)Ta fatu e sore
Ta- artikkel
fatu- kivi
e- on
sore- suur
Tõlge: Kivi on suur.

2) E sore ta fatu
e- on
sore- suur
ta- artikkel
fatu- kivi
Tõlge: Kivi on suur (otsetõlge: on suur (see) kivi) [7]

HääldusRedigeeri

Täht Hääldus
i Kui i on sõnas enne konsonante, hääldatakse seda nagu eestikeelses sõnas “isa” (nt hmori- palvetama) . Kui i eelneb teisele täishäälikule ühes samas silbis, siis hääldatakse seda nagu ingliskeelses sõnas “yes” (nt kanieni- tahtma)
e hääldus varieerub, võib olla nagu sõnas “make” (e-d ei hääldata) (nt kanieni- tahtma) või nagu sõnas “met” (nt hmae- haiget tegema).
a hääldus varieerub, võib olla nagu ingliskeelses sõnas “God” (nt fa- neli) või nagu “ä” (nt manu- lind)
o hääldub nagu ingliskeelsetes sõnades “boat” (nt akoe- sina) või sõnas “or” (ono- kuus)
u kui u on sõnas enne konsonanti, võib hääldus olla nagu eestikeelses sõnas “uks” (nt uru- pea) . Kui u eelneb teisele täishäälikule ühes samas silbis, siis hääldatakse seda nagu ingliskeelses sõnas “weigh” (nt ueuaha- kiiresti)
p üldiselt hääldatakse kõikides sõnades nagu eesti keeleski. Kui aga sellele eelneb u ja järgneb mõni teine täishäälik, hääldatakse seda “ph”-na (nt pohpopo- mädanenud)
t hääldatakse nagu eestikeelses sõnas “tool” (nt tata- lähedal) või nagu ingliskeelses sõnas “church” (nt tia- lööma)
k üldiselt hääldatakse nagu eesti keeleski (nt keke- erinev). Kui k-le aga eelneb või järgneb a, o või u, hääldatakse seda nagu ingliskeelses sõnas “turquoise” (nt toki- kirves)
m,n üldiselt hääldatakse nagu eesti keeles
g hääldatakse ng (nt gaja- tühi), g-d ei hääldata, kui sellele eelneb h (nt hgoro).
f hääldatakse nagu eestikeelses sõnas “film”.
v üldiselt hääldatakse nagu eestikeelses sõnas “voodi” (nt vai- vesi), v-d ei hääldata siis, kui sellele eelneb h. (nt vahvakamoa- kanamuna).
l hääldus on nagu eesti keeleski (nt nalupai- palju). L-i ei hääldata, kui sellele eelneb h (nt hlua- okse).
r hääldatakse nagu ingliskeelses sõnas “butter” (nt fare- maja).
s hääldatatakse nagu eesti keeleski (nt situ- abi)
j väga paljudel juhtudel keeles eelneb j i-le. Hääldatakse nagu ingliskeelset sõna “shy” ( nt jikai- ei)
h üldiselt hääldatakse nagu eesti keeleski.

[8]

TähestikRedigeeri

Futuna-aniva keeles on kasutusel ladina tähestik. [1]

Tähtede tähestikuline järjekord järgmine:[8] a , e, f, h, i, k, l, m, n, g, o, p, r, s, j, t, u, v

KeelenäitedRedigeeri

1. Ta tai e marino- Meri on rahulik[9]

2. Roroveka nei toua ta fare nei- Roroveka ehitas selle maja[10]

3. Avau kan sitokina akoe- Ma aitan sind[10]

4. Pupusi i tagk ifia- ma ei oska seda mängida[11]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 "Ethnologue: Futuna-Aniwa". Kasutatud november 2013. Inglise.
  2. "EKI: Maailma keeled, kirjad ja rahvad". Kasutatud november 2013. Eesti.
  3. Janet W. D. Dougherty West Futuna-Aniwa: An Introduction to a Polynesian Outlier Language (1983), lk 681
  4. 4,0 4,1 Janet W. D. Dougherty West Futuna-Aniwa: An Introduction to a Polynesian Outlier Language (1983), lk 2
  5. Janet W. D. Dougherty West Futuna-Aniwa: An Introduction to a Polynesian Outlier Language (1983), lk 10
  6. 6,0 6,1 Janet W. D. Dougherty West Futuna-Aniwa: An Introduction to a Polynesian Outlier Language (1983), lk 21-22
  7. Janet W. D. Dougherty West Futuna-Aniwa: An Introduction to a Polynesian Outlier Language (1983), lk 91-94.
  8. 8,0 8,1 Janet W. D. Dougherty West Futuna-Aniwa: An Introduction to a Polynesian Outlier Language (1983), lk 6-10
  9. Janet W. D. Dougherty West Futuna-Aniwa: An Introduction to a Polynesian Outlier Language (1983), lk 40.
  10. 10,0 10,1 Janet W. D. Dougherty West Futuna-Aniwa: An Introduction to a Polynesian Outlier Language (1983), lk 41
  11. Janet W. D. Dougherty West Futuna-Aniwa: An Introduction to a Polynesian Outlier Language (1983), lk 37.