Futuna-aniva keel
Futuna-aniva keel (vahel nimetatud ka lääne-futuna-aniva keeleks) kuulub Austroneesia hõimkonda, Kesk-Ida-Austroneesia keelkonda ja Polüneesia keelte hulka.
| Futuna-aniva keel | |
|---|---|
| Kõneldakse | Vanuatu (Futuna, Aniwa ja Tanna saartel) |
| Kokku kõnelejaid | 1500 (2001. aasta seisuga) [1] |
| Keelesugulus |
Austroneesia hõimkond Kesk-Ida-Austroneesia keelkond Polüneesia keeled futuna-aniva keel |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-3 | fut |
Keelt kõneldakse Futuna ja Aniwa saarel ja Tanna saare idaosas. Futuna ja Aniwa saarel räägitakse selle erinevaid murdeid. 2001. aasta seisuga on futuna-aniva keelel ligikaudu 1500 kõnelejat.[1][2]
Arvsõnad muuda
- 1 – tasi, tahi
- 2 – rua
- 3 – toru
- 4 – fa
- 5 – rima
- 6 – ono
- 7 – fitu
- 8 – varo
- 9 – iva
- 10 – tagafuru, taragafuru, rogafuru, rogofuru [3]
Häälikud muuda
| Esivokaalid | Keskvokaalid | Tagavokaalid | |
|---|---|---|---|
| Kõrged | i | u | |
| Keskmised | e | o | |
| Madalad | a |
| Bilabiaalsed | Labiodentaalsed | Alveolaarsed | Palataalsed | Velaarsed | Glottaalsed | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Klusiilid (sulghäälikud) | p | t | k | |||
| Nasaalid (ninahäälikud) | m | n | g | |||
| Frikatiivid (hõõrdhäälikud) | v | f | s | j | h | |
| Lateraalid (külghäälikud) | l | |||||
| Tremulandid (värihäälikud) | r |
Silpide paigutus muuda
Silpide paigutus sõnas on (C) V (C). Esineb ka paigutusi CCV ja CCVV, kuid need on palju haruldasemad.
(C – konsonant, V – vokaal)[5]
Sõnajärg muuda
Futuna-aniva keel kasutab SVO (subjekt-verb-objekt) ja VB (verb-subjekt) sõnajärge.[1]
Grammatika muuda
Sõnamoodustus muuda
- Selleks, et futuna-aniva keeles moodustada tegusõnast nimisõna, lisatakse tegusõnale lõpp -ga.
Näiteks:
1) fijikau – töötama, fijikauga – töö
2) fakatupu – kohtuma, fakatupuga – kohtumine
3) maki – haige olema, makiga – haigus
4) forau – reisima, forauga – reis
- Selleks, et ainsusest moodustada mitmust, lisatakse nimisõnale lõpp -nea
Näiteks:
1) rau – leht, raunea – lehed/ lehestik
2) se – lill, senea – lilled
3) fua – puuvili, fuanea – puuviljad
- Nimisõnadest tervikliku mitmuse vormi moodustamiseks lisatakse sõna algusesse ga-/hga-liide.
Näiteks
a one – liivaterad
gaone – rand[6]
Artiklid muuda
Nimisõnadele eelnevad futuna-aniva keeles artiklid.
- Määravad artiklid
Ainsuses: ta/ te/ ti
duaalartikkel: ru
triaalartikkel: taka
Mitmuses: a
- Umbmäärased artiklid
Ainsuses: sa
mitmuses: puudub [6]
Adjektiivid muuda
Adjektiiv võib
a) järgneda nimisõnale, mille kohta ta käib
Näiteks
1) Ta fatu sore
Ta – määrav artikkel (nagu "the" inglise keeles)
fatu – kivi
sore – suur
tõlge: Suur kivi
b) järgneda tegusõnale
Näiteks
1)Ta fatu e sore
Ta – artikkel
fatu – kivi
e – on
sore – suur
tõlge: Kivi on suur.
2) E sore ta fatu
e – on
sore – suur
ta – artikkel
fatu – kivi
tõlge: Kivi on suur (otsetõlge: on suur (see) kivi)
[7]
Hääldus muuda
| Täht | Hääldus |
|---|---|
| i | Kui i on sõnas enne konsonante, hääldatakse seda nagu eestikeelses sõnas “isa” (nt hmori – palvetama) . Kui i eelneb teisele täishäälikule samas silbis, siis hääldatakse seda nagu ingliskeelses sõnas "yes" (nt kanieni – tahtma) |
| e | hääldus varieerub, võib olla nagu sõnas "make" (e-d ei hääldata) (nt kanieni – tahtma) või nagu sõnas "met" (nt hmae – haiget tegema). |
| a | hääldus varieerub, võib olla nagu ingliskeelses sõnas "God" (nt fa – neli) või nagu "ä" (nt manu – lind) |
| o | hääldub nagu ingliskeelsetes sõnades "boat" (nt akoe – sina) või sõnas "or" (ono – kuus) |
| u | kui u on sõnas enne konsonanti, võib hääldus olla nagu eestikeelses sõnas "uks" (nt uru – pea) . Kui u eelneb teisele täishäälikule samas silbis, siis hääldatakse seda nagu ingliskeelses sõnas "weigh" (nt ueuaha – kiiresti) |
| p | üldiselt hääldatakse kõikides sõnades nagu eesti keeleski. Kui aga sellele eelneb u ja järgneb mõni teine täishäälik, hääldatakse seda "ph"-na (nt pohpopo – mädanenud) |
| t | hääldatakse nagu eestikeelses sõnas "tool" (nt tata – lähedal) või nagu ingliskeelses sõnas "church" (nt tia – lööma) |
| k | üldiselt hääldatakse nagu eesti keeleski (nt keke – erinev). Kui k-le aga eelneb või järgneb a, o või u, hääldatakse seda nagu ingliskeelses sõnas “turquoise” (nt toki – kirves) |
| m,n | üldiselt hääldatakse nagu eesti keeles |
| g | hääldatakse ng (nt gaja – tühi), g-d ei hääldata, kui sellele eelneb h (nt hgoro). |
| f | hääldatakse nagu eestikeelses sõnas “film”. |
| v | üldiselt hääldatakse nagu eestikeelses sõnas “voodi” (nt vai – vesi), v-d ei hääldata siis, kui sellele eelneb h. (nt vahvakamoa – kanamuna). |
| l | hääldus on nagu eesti keeleski (nt nalupai – palju). L-i ei hääldata, kui sellele eelneb h (nt hlua – okse). |
| r | hääldatakse nagu ingliskeelses sõnas “butter” (nt fare – maja). |
| s | hääldatakse nagu eesti keeleski (nt situ – abi) |
| j | väga paljudel juhtudel keeles eelneb j i-le. Hääldatakse nagu ingliskeelset sõna “shy” ( nt jikai – ei) |
| h | üldiselt hääldatakse nagu eesti keeleski |
Tähestik muuda
Futuna-aniva keeles on kasutusel ladina tähestik. [1]
Tähtede tähestikuline järjekord on järgmine:[8] a , e, f, h, i, k, l, m, n, g, o, p, r, s, j, t, u, v
Keelenäited muuda
1. Ta tai e marino – meri on rahulik[9]
2. Roroveka nei toua ta fare nei – Roroveka ehitas selle maja[10]
3. Avau kan sitokina akoe – ma aitan sind[10]
4. Pupusi i tagk ifia – ma ei oska seda mängida[11]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "Ethnologue: Futuna-Aniwa" (inglise). Vaadatud november 2013.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Kasutatud=(juhend) - ↑ "EKI: Maailma keeled, kirjad ja rahvad". Vaadatud november 2013.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Kasutatud=(juhend) - ↑ Janet W. D. Dougherty West Futuna-Aniwa: An Introduction to a Polynesian Outlier Language (1983), lk 681
- ↑ 4,0 4,1 Janet W. D. Dougherty West Futuna-Aniwa: An Introduction to a Polynesian Outlier Language (1983), lk 2
- ↑ Janet W. D. Dougherty West Futuna-Aniwa: An Introduction to a Polynesian Outlier Language (1983), lk 10
- ↑ 6,0 6,1 Janet W. D. Dougherty West Futuna-Aniwa: An Introduction to a Polynesian Outlier Language (1983), lk 21-22
- ↑ Janet W. D. Dougherty West Futuna-Aniwa: An Introduction to a Polynesian Outlier Language (1983), lk 91-94.
- ↑ 8,0 8,1 Janet W. D. Dougherty West Futuna-Aniwa: An Introduction to a Polynesian Outlier Language (1983), lk 6-10
- ↑ Janet W. D. Dougherty West Futuna-Aniwa: An Introduction to a Polynesian Outlier Language (1983), lk 40.
- ↑ 10,0 10,1 Janet W. D. Dougherty West Futuna-Aniwa: An Introduction to a Polynesian Outlier Language (1983), lk 41
- ↑ Janet W. D. Dougherty West Futuna-Aniwa: An Introduction to a Polynesian Outlier Language (1983), lk 37.