Funktsionaalne lugemisoskus

Funktsionaalne lugemisoskus on loetu mõistmine ehk inimene mõistab seda, mida ta loeb, ja on võimeline seda ka teistele selgitama.

Olenevalt inimese vanusest sõltub ka see kui hästi on ta võimeline teksti lugemisele keskenduma. Näiteks noorem laps võib olla võimeline tekstist aru saama ainult kui ta seostab seda elus varem kogetud elamusega, aga samas vanemad inimesed on omandanud väga suurel kogusel haridust, mis aitab neil teksti mõista. Stuart, Masterson ja Dixon selgitavad lugemistoimingut kui avatud juurdepääsu loomist kirjasõna mõistmiseks. Sealjuures väites, et isegi hea lugemisoskusega inimesed peavad teatud tekste enda jaoks keeruliseks. Wilkinson arvab, et teksti mõistmine sõltub kolmest peamisest tegurist: indiviidi kognitiivsetest võimetest, tajutava teksti sisust ning teksti liigist (kirjalik või suuline tekst). Teksti mõistmist peab ta psühholoogiliseks protsessiks, mis koosneb kolmest osast: kõne tajust, tekstimõistmisstrateegiatest ning töömälu mahust. Mõistmisstrateegiad aitavad luua tähenduse kognitiivsest tajumisest, töömälu maht omakorda vastutab saadava info talletamise ja taastamise eest.

Eesti riikliku õppekava (2018) kohaselt peab I kooliastme õpilane enne selle astme lõpetamist suutma tekstidest leida ja mõista seal sisalduvat teavet (sealhulgas andmeid, termineid, tegelasi, tegevusi, sündmusi ning nende aega ja kohta) ning seda suuliselt ja kirjalikult esitada.

Funktsionaalset lugemisoskust on üldiselt igal pool vaja, alustades koolis tehtavatest tekstülesannetest ja lõpetades lepingute lugemisega. Iga kord kui peab lugema teksti on see seotud funktsionaalse lugemisoskusega, sest tekstist aru saamiseks on inimesel seda vaja. Ilma selleta on inimese elu kohati raskendatud, sest puudub võime eristada kedagi, kes petab sellest, kes ei peta, sest ei saada aru mida tekst sisaldab. Kui on tegu juriidilise tekstiga, mis ongi väga raskendatud kujul, siis vajab inimene kõrgel tasemel funktsionaalset lugemisoskust.

Vaata ka

• Kriitilise lugemise oskus