Freespink

FreesimineRedigeeri

Freesimine on protsess, mis viiakse läbi masinaga, kus freesitera pöörleb ja laud liigub vastava telje suunas, et detailile soovitavat kuju anda. Freespinkide abil saab teha erinevaid tööprotsesse ja töödelda alates väikestest detailidest kuni suurte detailideni. Freesimine on väga levinud tootmisprotsess, mida kasutatakse tööstustes erinevate kujude ja suuruste ülitäpsete toodete ja osade valmistamiseks.[1]

FreespinkRedigeeri

 
Vertikaalfreespink

Freespingid on mitme otstarbelised masinad, mis on võimelised toormaterjale freesima ja puurima. Freespingi spindli otsa on paigaldatud freesitera, mis aitab materjali toorikult eemaldada. Kui materjal jahtub, eemaldatakse see freespingist.[2]

Vertikaalsed freespingidRedigeeri

Vertikaalse freespingi spindli telg on paigutatud vertikaalselt ning see pöörleb samuti samal teljel püsides. Spindlit saab vastavalt vajadusele muuta pikemaks ning seeläbi täita erinevaid funktsioone nagu puurimine ja lõikamine. Sellise freespingiga on võimalik valmistada järgmisi tooteid: hammasrattaid, tembeldatud osasid vormide abil, raamistike, sooni ja võtmeavasid. Vertikaalsel freespingil on lisaks veel kaks alakategooriat: torn freespink ja laud freespink. Torn freespingil on materjali lõikamiseks laud, mis liigub spindli teljega risti ja paralleelselt, kuid spindel on statsionaarselt. Selle abil saab põlve liigutades ning puuri tõstes või langetades teha kaht lõikemeetodit. Voodi freespingil on aga laud, mis liigub spindli teljega risti ning spindel liigub oma teljega paralleelselt.[3]

Horisontaalsed freespingidRedigeeri

Horisontaalsel pingil on samuti sarnane lõikur, kuid need on asetatud horisontaalsele teljele. Paljudel horisontaalsetel freesijatel on pöörlev laud, mis aitavad freesida erinevate nurkade all. Neid laudasid nimetatakse universaalseteks laudateks. Peale selle saab kõiki vertikaalses freesides kasutatavaid tööriistu kasutada ka horisontaalses freesides.[1]

Freeside lõiketeradRedigeeri

Freesimisel kasutatakse erinevaid lõikeriistu. Freeside terade otstes on spetsiaalsed lõikepinnad, millega saab detaili täpselt freesida/puurida. Terade otstes, külgedel on laiendatud lõikepinnad, et freesides tuleks detail täpne. Freesi otsnurkades on väikesed lõikurid. Lõikurid on valmistatud väga vastupidavatest materjalidest tekitades vähem hõõrdumist, mis tagab lõikeriista pika tööea.[3]

Erinevad lõikeriistad:

  • Otsfrees
  • Kera frees
  • Soone frees
  • Keermefrees

Pinna viimistlusRedigeeri

Materjalid, mida hakatakse freesima, käivad kindla ajalise intervalliga freesi alt läbi. Küljelõikurite külgedel on sooned. Soonte vaheline kaugus sõltub etteandekiirusest, lõikuri läbimõõdust ja lõikepindade kogusest. Need võivad olla olulised pindade kõrguse erinevused.[1]

Kasutatud allikadRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 "http://www.engineeringarticles.org/milling-machine-definition-process-types/#:~:text=Milling%20is%20a%20process%20performed,small%20objects%20to%20large%20ones.".
  2. "https://en.wikipedia.org/wiki/Milling_(machining)".
  3. 3,0 3,1 "https://en.wikipedia.org/wiki/Milling_(machining)".