Fotoonika

Fotoonikaks nimetatakse valgusega seotud teadust ja tehnoloogiaid. Fotoonikas on tugev rõhuasetus valguse rakendustel väga erinevates valdkondades.

Nimetus "fotoonika" väljendab vähima valgusosakese footoni abil toimivat tehnoloogiat, nagu elektroonika tähendab laengukandjate elektronidega toimivat tehnoloogiat.

Fotoonika hõlmab valguse tekitamist, tuvastamist, levimist, mõõtmist ja manipuleerimist. Seda nii elektromagnetlainete nähtavas piirkonnas kui ka lähedastel lainepikkustel ultravioletis ja infrapunases.

Fotoonika valdkonda kuuluvad näiteks laserid, valgusdioodid, optiline andmeside nii optilistes kiududes kui ka õhu kaudu, valguse abil toimivad salvestusseadmed (CD, DVD), kuvamisseadmed nagu ekraanid, valgusmodulaatorid, projektorid, fotod, hologrammid ning palju muud.

Fotoonika alguseks võib lugeda esimese laseri ehitamist 1960. aastal. Valdkond arenes jõudsalt koos pooljuhtvalgusallikate (LED-dioodide), optiliste kiudude ja võimendite arenguga 1970ndatel. Fotoonikaseadmed on juba lahutamatu osa meie argistest tehnikaseadmetest ning järgmise põlvkonna arvutuskiibid kasutavad valgust üha enam infokandjana. Oleme liikumas elektroonika ajastust fotoonika ajastusse.

Fotoonika ja kiudoptiline telekommunikatsioon

Kaasaegne kiire internetiühendus on saanud teoks tänu optiliste signaalide saatmisele ja vastuvõtmisele telekommunikatsioonikaablites. Võrreldes elektriliste signaalidega elektrikaablites, võimaldavad optilised kiud edastada suuremat andmehulka ning on seejuures häirekindlamad. See tähendab, et edastusvigu tekib vähem.