Forvarder

Forvader ehk kokkuveotraktor (inglise keeles forwarder) on sõiduk, mis on mõeldud puitmaterjali transportimiseks metsas.

Esimesed forvarderid konstrueeriti Skandinaavia maades samal ajal esimeste harvesteride kasutusele võtmisega 1970. aastate alguses.^[1] Tänapäeval on suurimad metsa kokkuveotraktorite tootjad John Deere, Komatsu, Caterpillar ja Valmet.

Ehitus muuda

Forvarder koosneb enamasti juhikabiinist, palke tõstvast kraanast ja haagisest, kuhu asetatakse palgid.^[2] Forvarderi sildade arv varieerub, kuid ei ole alla kolme, mis tähendab, et masinal on all vähemalt kuus ratast. Erandiks on vanad mudelid, millel on vaid kaks silda, üks kabiini ja üks haagise osa all. Kõige tavalisem sildade paigutus on 2+2, ehk nii kabiinil kui ka haagisel on kaks silda. Enamasti kasutatakse forvarderite juures sügavamustrilisi rehve, kuid on olemas ka selliseid masinaid, mis kasutavad rehvide asemel roomikuid. Samuti on kasutusel roomikuid, mis paigaldatakse rehvide peale ning halvemal pinnasel lisatakse rehvidele ketid.

Leidub ka kokkuveotraktoreid, mis koosnevad ainult haagisest ja kraanast. Selliseid forvardere saab ühendada erinevate maastikumasinate (näiteks traktori) külge ning need on enamasti mõeldud väiksemate metsatööde tegemiseks. On ka forvardere, millel puudub kraanamehhanism, ning pigem haagist meenutavaid forvardere, mida saab haakida näiteks ATV-de külge.

Liigitamine muuda

Forvardere liigitatakse nende kandevõime alusel. Kõige algelisemad forvarderid, millel puudub kabiini- ja kraanaosa ning mis on mõeldud väiksemate metsatööde tegemiseks, suudavad korraga kanda kuni kolm tonni. Forvarderitel, millel on olemas juba ka kraana ning mida veab tavaliselt traktor, on kandevõime maksimaalselt 15 tonni. Isesõitvate forvarderide kandevõime algab enamasti 8-st tonnist ning kõige suuremad metsaveomasinad suudavad vedada kuni 25 tonni materjali.

Probleemid masina kasutamisega muuda

Kuna metsa pinnas on tundlik ning metsamasinad rasked, on peamine kokkuveotraktorite kasutamisega kaasnev probleem rööpad.^[3] Nende vältimiseks on hakatud üha rohkem kasutama linte ja roomikuid, et rööbaste sügavust vähendada. Samuti tegeletakse rööbaste tasandamisega ning kasutatavaid radasid toestatakse puiduga.^[4] Samuti tegeletakse sellega, et masin ise oleks rohkem loodust säästev. Euroopa Liidu rahastusel on ellu kutsutud projekt "Forwarder2020-project", mille eesmärk on reguleerida forvarderide ökoloogilist jalajälge ning samas parandada masinate kasutamismugavust. Plaan näeb ette minimeerida metsapinnasele tekitatavaid kahjustusi ning vähendada masinate kütusekulu, samas minimeerida ka masinajuhi tervise kahjustamist.^[5]

Viited muuda

↑ "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. mai 2018. Vaadatud 12. märts 2018.{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
↑ https://www.forestsandrangelands.gov/catalog/equipment/forwarders.shtml
↑ 25.jaanuar 2018 00:00, Kristiina Viiron, Metsamehed otsivad lahendusi pinnase säästmiseks, maaleht.delfi.ee
↑ http://www.eramets.ee/uudised/kas-roomikud-paastavad-roobastest/
↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. märts 2018. Vaadatud 12. märtsil 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[1] "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. mai 2018. Vaadatud 12. märts 2018.{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[2] ttps://www.forestsandrangelands.gov/catalog/equipment/forwarders.shtml

[3] 25.jaanuar 2018 00:00, Kristiina Viiron, Metsamehed otsivad lahendusi pinnase säästmiseks, maaleht.delfi.ee

[4] ttp://www.eramets.ee/uudised/kas-roomikud-paastavad-roobastest/

[5] "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. märts 2018. Vaadatud 12. märtsil 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]