Finantsspekulatsioon

Finantsspekulatsioon ehk spekulatsioon on finantsinstrumendi ostmine eesmärgiga see suhteliselt lühikese aja pärast kasumiga maha müüa (lühikeseks müümise korral on tehingute järjekord vastupidine ehk kõigepealt müüakse ning seejärel ostetakse).

Finantsspekulatsioonidega tegelejat nimetatakse spekulandiks ehk kauplejaks.

Spekuleerimist eristatakse investeerimisest, ehkki nende vahel ei ole teravat eraldusjoont (mõlemal juhul ostetakse ja müüakse väärtpabereid). Kõige silmatorkavamaks erinevuseks on ühe tehingu pikkus. Investeeringuid tehakse tavaliselt pikemaks perioodiks.

Erinev on ka riskiaste. Näiteks aktsiainvestor võib eeldada, et aktsiaid pikka aega hoides ta alginvesteeringut ei kaota, sest aktsiaturud tõusevad pikaajalise keskmisena umbes 10...12 protsenti aastas. Spekulandil selline eelis aga puudub. Lisaks võib aktsiainvestori eesmärgiks olla vaid dividendide teenimine. Spekulanti huvitab aga eelkõige väga raskesti ennustatav finantsinstrumendi hinna lühiajaline liikumine.

Spekuleerimist peetakse negatiivseks nii isikliku käitumise kui ka reaalmajanduse tõsise kahjustamise tõttu.[1][2][3]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Shiller, Robert J. (23. juuli 2012). "Bubbles without Markets". Vaadatud 29. augustil 2012.
  2. B. Herbermann, Charles; Edward A. Pace; Conde E. Pallen (1907). The Catholic Encyclopedia (inglise). New York: Robert Appleton Company. Vaadatud 27. detsember 2023cit. via New Advent.
  3. Ryan, John A. (1902). "The Ethics of Speculation". International Journal of Ethics. 12 (3): 335–347. ISSN 1526-422X.