Gripenhielm

Gripenhielm, ka Gripenhjelm, varem Figrelius oli Rootsi aadlisuguvõsa. Suguvõsa kustus meesliinis 1759. aastal.

Ajalugu

Suguvõsaliin algab Rappestadi ja Sjögestadi pastori ning praosti Nicolaus Edmundiga (1585−1653). Ta oli abielus Landerydi pastori tütre Margareta Frigeliaga; tema järeltulijad võtsid viimase järgi perekonnanimeks Figrelius. Pastori tütar Sara Figrelia (1636−1720) naitus tuntud teadlase Magnus Nicolai Celsiusega (1621−1679). Tema vanem vend Edmund Figrelius (1622−1675) oli nimekas riigimees: ta oli Uppsala ülikooli ajalooprofessor, Kuningliku raamatukogu direktor, riigisekretär, õuekantsler ja riiginõunik. 1660. aasta 1. märtsil tõsteti ta aadliseisusse ja sai perekonnanimeks Gripenhielm; rüütelkonda teda ei introdutseeritud. 11. jaanuaril 1673. aastal sai ta vabahärra tiitli (talle läänistati Örneholmi vabahärraskond) ja introdutseeriti 1675. aastal Rootsi rüütelkonda. Tema vanem poeg vabahärra Nils Gripenhielm (1653−1706) oli kuninga nõunik ja mäekolleegiumi president. Suguvõsa suri meesliinis välja viimase poja rittmeister vabahärra Nils Gripenhielmi (1687−1759) surmaga.

Mõisavaldused Liivimaal

1660. aasta 21. augustil (vkj) läänistas kuningas Karl XI eestkostevalitsus vabahärra Edmund Gripenhielmile (1622−1675) Repjekalnsi, Rēzaka ja Ziemeri mõisad. Esimesed kaks müüs ta 1673. aasta 24. märtsil (vkj) Kambja pastor Andreas Virginiusele ja tema vennale kapten Berendt Virginile. Ziemeri mõisa ostis tema pärijatelt 1677. aasta 13. mail (vkj) major Johann Hermann Brandt.

Vabahärra Nils Gripenhielm (1653−1706)

Suguvõsa liikmeid

• Nicolaus Edmundi (1585−1653), Vadstena rektor, Rappestadi ja Sjögestadi pastor, Valkebo kontraktpraost
• Vabahärra Edmund Gripenhielm (Figrelius) (1622−1675), Uppsala ülikooli ajalooprofessor, kuninga kantselei sekretär, Kuningliku raamatukogu direktor, riigisekretär, õuekantsler, riigi- ja kantseleinõunik, mõisaomanik
• Vabahärra Nils Gripenhielm (1653−1706), õuenõunik, Kuningliku raamatukogu direktor, lagman, maapealik, kuninga nõunik, mäekolleegiumi president, mõisaomanik
• Vabahärra Carl Gripenhielm (1655−1694), kartograaf, Rootsi kartograafia direktor
• Vabahärra Axel Johan Gripenhielm (1686−1755), jalaväe kindralmajor, Dalarna rügemendi komandör, Gävleborgi lääni ja Västernorrlandi maapealik
• Vabahärra Edmund Gripenhielm (1703−1731), Lundi ülikooli aurektor

Pildid

• 
  Jalaväe kindralmajor vabahärra Axel Johan Gripenhielm (1686−1755)
• 
  Vabahärra Carl Gripenhielm (1655−1694)

Ziemeri mõis oli suguvõsa valduses aastatel 1660−1677

Gripenhielmi suguvõsa mõisavaldused

• Liivimaa läti distrikt:
  • Repjekalns (Reppekaln) (1660−1673), Rēzaka (Resack) (1660−1673), Ziemeri (Semershof) (1660−1677)
• Östergötlandi lään:
  • Gröninge, Hornsberg, Väsby

Kirjandus

• Elgenstierna, Gustaf. Den introducerade Svenska adelns ättartavlor med tilläg och rättelser. IV kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1928. Lk 137−138 [1].
• Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 94 [2].
• Svenskt biografiskt handlexikon. Förra delen. A-K. Stockholm: Albert Bonniers Förlag, 1906. Lk 404 [3].

Välislingid

• Gripenhielmi suguvõsa vabahärravapp