Feliks Tõnuri (20. november 1921 Tallinn23. november 1990 Tallinn) oli eesti tennisist.

Ta lõpetas 1941. aastal Tallinna 2. Keskkooli, võttis Punaarmeesse mobiliseerituna Leningradi kaitstes luurajast kaardiväevanemana osa teisest maailmasõjast ja õppis hiljem Tallinna Polütehnilises Instituudis majandust.[1][2]

Tõnuri kuulus Dünamo spordiseltsi, tõusis tennisistina esile 1940. aastal, võitis Eesti meistrivõistlustel aastatel 1945–1951 paarismängus 2 kuld-, 7 hõbe- ja 2 pronksmedalit ning üksikmängus 1 hõbemedali, võistles 12 korda Eesti koondises. Ta tegutses kohtuniku (1947. aastast vabariiklik kategooria) ja treenerina, töötas kauplusejuhataja ja Kadrioru tennishalli administraatorina.[1]

Isiklikku muuda

Tema kaksikvend Harry Tõnuri oli tennisist ja muusikapedagoog, tütar Annika Tõnuri oli ooperilaulja, pianist ja pedagoog.

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 "Tõnuri, Feliks - Eesti Entsüklopeedia". entsyklopeedia.ee. Vaadatud 30. detsembril 2023.
  2. "Spordileht 20 november 1981 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 30. detsembril 2023.

Välislingid muuda