Faktor 4

Faktor 4 (inglise factor 4) on ökotõhususe mõõtmise vahend, mis juhib tähelepanu Maa loodusvarade piiratusele[1].

Faktor 4 kontseptsiooni esitasid 1995. aastal Ernst Ulrich von Weizsäcker, Amory ja Hunter Lovins Wuppertali Instituudist raamatus "Faktor neli – kahekordistame heaolu, poolitame ressursikasutuse".

Faktor 4 autorite järgi on materjali- ja energiakasutust globaalselt poole võrra vähendades võimalik heaolu kaks korda suurendada. Selle põhimõtte rakendus sõltub riikide tarbimise ja elukvaliteedi tasemest. Arengumaades on eesmärk loodusvarade kasutuse taseme säilitamine, tõstes heaolu neljakordseks. Arenenud maades on taotlus heaolu säilitada, vähendades loodusvarade kasutust neli korda.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

Kasutatud kirjandusRedigeeri