Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib 1988. aastal Estonia kaevanduses toimunud põlengust; 2008. aasta põlengu kohta vaata artiklit Estonia kaevanduse põleng (2008)

Estonia kaevanduse põleng oli 1988. aasta hilissügisel toimunud põleng Ida-Virumaal Estonia kaevanduses.

Põleng sai alguse 3. novembril 1988 4. paneelstreki ümberlaadimiskambris ja väljus kontrolli alt. Põlengut kustutati 48 päeva.[1]

Põlengu põhjusedRedigeeri

Põlengu täpsed põhjused ei ole teada, kuigi selle väljaselgitamiseks moodustati kaks komisjoni.[2] Ametliku akti järgi arvati põlengu võimalikuks põhjuseks 4. paneeli konveierstrekil olnud põlevate ainete süttimine. Ainete süttimise põhjust kindlaks teha ei suudetud.[1]

Estonia kaevanduse toonane direktor Väino Viilup on tagantjärele veendunud, et põlengu põhjustas süütamine, mille eesmärk oli poliitilise õhkkonna pinevamaks muutmine ning isiklik kättemaks talle Rahvarinde toetamise eest. Kaevanduse toonane peainsener Aivo Viirlaid süütamist tõenäoliseks ei pidanud ja leidis, et põlengu põhjustas ebasoodsate asjaolude kokkulangemine.[1]

Eesti Põlevkivi toonase peadirektori Otto Sullakatko arvates eirati Estonia kaevanduses enne põlengut tuleohutuse reegleid. Samuti leidis ta, et suurema osa kaevandustulekahjude põhjusi ei ole võimalik faktipõhiselt kindlaks teha ning põhjused tuletatakse loogika, tõenäosuse ja kogemuse põhjal.[2]

KustutustöödRedigeeri

Otto Sullakatko arvates oli tegemist lokaalse tulekahjuga, mis paisus suureks paljude valede otsuste vastuvõtmise tõttu. Teisel objektil olnud mäepäästeüksused olevat hilinenud. Sullakatko arvates oleks põlenguga siiski oma jõududega hakkama saadud, kui tulekahjust ei oleks Soome televisioonis räägitud.[2]

Kustutustöödel osalesid lisaks kohalikule mäepäästele ka mäepäästjad Donbassist ja Kuzbassist, aga ka Tula oblastist, kust abilised jõudsid kohale kõige kiiremini – kahe päevaga.[2]

TagajärjedRedigeeri

Estonia kaevanduse põlengul inimohvreid ei olnud.[2]

Eesti Põlevkivi toonane tehnikadirektori asetäitja A. Petrovitski leidis 1989. aasta veebruaris, et põleng tekitas kahju üle miljoni rubla. Põlengu ajal olevat tootmata jäänud 80 000 tonni põlevkivi, samuti olevat Eesti Põlevkivile osaks saanud "ränk moraalne kahju".[1] Otto Sullakatko on materiaalseks kahjuks hinnanud 17 miljonit rubla.[2]

Põlengu tagajärjel tekkis veereostus, kui utmisel tekkinud fenoolid kaevandusvette sattusid, mis pani ohtu ka põhjavee ja veekogude puhtuse. Endel Lippmaa ja Arno Pihlak põlengust põhjustatud veereostust looduskatastroofiks siiski ei pidanud.[1]

Põlengu järel vabastati ametist Estonia kaevanduse direktor Väino Viilup.[2] 1989. aastal sai kaevanduse direktoriks senine tootmisdirektor Enn Loko, kes püsis selles ametis 10 aastat.[3]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Erik Gamzejev. Estonia põlengu põhjus on ka 20 aastat hiljem mõistatus Põhjarannik, 18. oktoober 2008.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 Maarius Suviste. Põrgutuli, mis lõõmas Eestimaa pinna all 48 päeva ja ööd Õhtuleht, 2. november 2013.
  3. Erik Gamzejev, Peeter Lilleväli. Viimane "vana kaardiväe" esindaja Enn Loko lahkus Eesti Põlevkivist Põhjarannik, 2. september 2008.

KirjandusRedigeeri

  • Nikolai Varb, Ülo Tambet. 90 aastat põlevkivi kaevandamisest Eestis. Tallinn, 2008.
  • Otto Sullakatko. Eesti Põlevkivi aastatel 1986–1991: peadirektori märkmed. Jõhvi, 2015.