Estlink 2
Estlink 2 on umbes 170 km pikkune elektrikaabel Eesti ja Soome vahel. Kaabli omanikud on Elering AS (50%), Fingrid Oyj (50%).[1]
Ajalugu
muudaEstLink 2 eelleping sõlmiti Eleringi ja Fingridi vahel 15. veebruaril 2010 Tallinnas. Ehitusleping sõlmiti 1. novembril 2010.
23. detsembril 2010 sõlmiti mere- ja maa-aluste kaablite tootmise ja paigaldamise leping Nexansiga, konverterjaamade ehitamise leping Siemensiga, Nikuvikeni kaabliterminali rajamise ja Anttila alajaama laiendamise leping Soomes sõlmiti Empower Oy-ga ning lepingu Anttila ja Nikuvikeni vahelise ülekandeliini ehitamiseks sai Bouygues'i osa ETDE.
Kaabli paigaldamine algas 15. oktoobril 2012 ja selle paigaldas kaablilaev Nexans Skagerrak. Kaabli testimine algas 22. oktoobril 2013. Proovitegevus algas 6. detsembril 2013 ja kestis kuni 6. veebruarini 2014, misjärel alustas kommertstegevust.
Kaabel avati pidulikult 6. märtsil 2014.
Kirjeldus
muudaEstlink 2 kogupikkus on 171 km, see koosneb 145 km pikkusest avamerekaablist, 12 km pikkusest maismaakaablist Eestis ja 14 km õhuliinist Soomes. 12 km pikkune maakaabel saab alguse Püssi alajaamast ja kulgeb Soome lahe rannikul Aseris. Sealt kulgeb 145 km pikkune avamerekaabel Soome Nikuvikeni kaabliterminali jaama. Nikuvikeni kaabliterminali jaam ühendatakse Attila konverterjaamaga 14 km pikkuse õhuliiniga.
Estlink 2 on klassikaline kahesuunaline monopolaarne kõrgepinge alalisvooluühendus liinikommuteeritavate konvertertüristoridega. Selle maksimaalne ülekandevõimsus on 650 MW ja see töötab 450 kV pingega. Selle hinnanguline maksumus on umbes 320 miljonit eurot, millest konverterjaamad maksavad 100 miljonit eurot ja kaabel 180 miljonit eurot. Euroopa Komisjon otsustas eraldada projektile 100 miljonit eurot.
Jaamad
muuda| Nimi | Riik |
|---|---|
| Püssi konverteralajaam | Eesti |
| Nikuvikeni kaabliterminal | Soome |
| Anttila konverteralajaam | Soome |
Probleemid
muuda2024. aasta jaanuaris lülitati kaabel rikke tõttu välja ning ühendus taastati sama aasta septembris. Rikke põhjuseks nimetati kaabli sisemine lühis, mille võis tingida kaabli keerukas asend. Rikkekoht tuvastati veebruari lõpuks ning umbes 30 miljoni euro maksnud remonditööde käigus asendati Eesti rannikul ligikaudu 300 meetri pikkune kaablilõik reservkaabliga. Rike avaldas olulist mõju kohalikule elektrihinnale, mis tõusis selle tulemusel rikkeperioodil hinnanguliselt kümnendiku võrra.[2][3]
Sama aasta 25. detsembril katkes kaabli kaudu toimunud elektriühendus taas.[3] Seekord oli tegemist 'välise mõjutusega' - kaabli (nagu ka Helsingi-Frankfurdi sidekaabli) purustas Venemaa varilaevastikku kuuluv tanker Eagle S, mis lohistas ankrut mööda merepõhja.[4][5] 28. detsembril arestis Soome keskkriminaalpolitsei Estlink 2 lõhkunud naftatankeri Eagle S.[6]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ https://web.archive.org/web/20181231011310/http://estlink2.elering.ee/ulevaatlikud-faktid/ (vaadatud 04.01.2019)
- ↑ "Galerii | Estlink 2 hakkab kolmapäeval taas tööle" ERR, 3. september 2024
- ↑ 3,0 3,1 ERR (25. detsember 2024). "Eesti-Soome elektriühendus EstLink 2 lülitus taas rikke tõttu välja". ERR. Vaadatud 25. detsembril 2024.
- ↑ Soome hoidis ära ka Estlink 1 lõhkumise ja Balticconnectori uue lõhkumise ERR, 28.XII 2024
- ↑ GRAAFIK | Soome politsei sõnul on ligi sajakilomeetrine lohistamisjälg merepõhjas väga oluline tõend Delfi, 30.XII 2024
- ↑ ERR (28. detsember 2024). "Soome keskkriminaalpolitsei arestis Estlink 2 lõhkunud naftatankeri". ERR. Vaadatud 28. detsembril 2024.
Välislingid
muuda- http://estlink2.elering.ee
- "Estlink 2 merekaabli rikke põhjustas sisemine lühis" ERR, 4. märts 2024
- "Elering valmistab ette rikkelise Estlink 2 kaabli asendamist reservkaabliga" ERR, 3. juuli 2024